Liigu edasi põhisisu juurde

2012: Meie tuleviku kindlustamine seoses ilma, kliima ja veega

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus: 23. märts 2012

Pressiteade

Päevakava

 

ETTEKANDED

  • Avamine - Jaan Saar
  • "Kliima muutused Arktikas" - Jaak Jaagus. Tartu Ülikool
    • Kaasaja globaalse kliima soojenemise temaatikas on kliima muutused Arktikas omandamas väga olulist kohta. Järjest enam ressursse on hakatud eraldama just selle piirkonna keskkonnamuutuste teaduslikuks uurimiseks, mis on muidugi väga kallis ja mitmete raskustega seotud. On kindlaks tehtud, et keskmise õhutemperatuuri tõus viimastel aastakümnetel on olnud kõige kiirem just Põhja-Jäämere piirkonnas ja seal oodatakse jätkuva soojenemise puhul kõige suuremat soojenemist. See on ka igati loogiline, sest mineviku suuremad kliima kõikumised leidsid aset samuti just suurtel laiuskraadidel, mitte troopikas. Tartu Ülikooli geograafia osakonna klimatoloogid said haaratud Arktika uurimisse osaledes ühes Euroopa Liidu 6. Raamprogrammi projektis juba alates 2005. aastast. Selle raames osalesid meie inimesed ka ekspeditsioonidel Põhja-Jäämeres. Käesolevas ettekandes tuleb juttu Arktika kliimamuutustest üldisemalt ja meie uurimuste tulemustest konkreetsemalt.
  • „Baltimaade äikesekliima 1951-2000” - Sven-Erik Enno. Tartu Ülikool
    • Ettekandes esitatakse lühikokkuvõte koostöös lätlaste ja leedulastega 2012. aasta alguses valminud artiklist. Kasutatud on 59 Eesti, Läti ja Leedu meteoroloogiajaama äikesevaatluste andmeid perioodist 1951-2000. Kõige vähem äikest esineb Loode-Eestis, keskmiselt 12 päeval aastas. Kõige sagedasem on äike Lõuna-Leedus, kuni 29,5 päeval aastas. Kõige äikeselisemad kuud on Baltimaades juuni, juuli ja august. Ööpäeva lõikes on enim äikest kella 14 ja 18 vahel ning kõige vähem äikest kella 4 ja 10 vahel. Keskmine äike kestab veidi alla 2 tunni ning ühe äikesepäeva kohta tuleb keskmiselt 1,1 kuni 1,2 äikesejuhtumit.
  • „Ilm ja teeolud” - Kristjan Duubas. Maanteeinfokeskus
    • Ettekandes antakse ülevaade Maanteeameti tegevusest teehoolde valdkonnas ja sellest, kuidas on teehoole seotud ilmastikunähtustega. Tutvustatakse peamisi teehoolde tegevusi ning kuidas nende valik ja rakendamine sõltub adekvaatsetest ilmastikuandmetest. Antakse ülevaade teehoolde teostamise jaoks kõige olulisematest meteoandmetest. Selgitatakse, kuidas Maanteeamet käsitleb teeolude mõistet.
  • „Meedia ja ilm” - Rein Raudvere. Maaleht
  • „90 aastat meteoroloogilisi vaatlusi Jõgeval” - Laine Keppart, Helle-Mare Raudsepp. Jõgeva Sordiaretuse Instituut, ELUS Ilmahuvikeskus
    • Jõgeva ilma vaatluste ajalugu on tihedalt seotud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ajalooga. Kui 1920. aasta sügisel asutati Jõgevale Sordikasvandus, siis juba vähem kui kaks aastat hiljem 11. jaanuaril 1922. a. asutati nimetatud asutuse juurde direktori käskkirjaga II järgu meteoroloogia jaam. Ilmavaatlustega saadi alustada mõned päevad hiljem – 15. jaanuarist samal aastal. Vaatlusi tehti algusaastatel kolm korda ööpäevas – kell 7, 13 ja 21. Neljas vaatlusaeg (öösel kell 1) lisandus alles 1950. a. mais.
    • 1964. aastal muutus jaam agrometeoroloogiajaamaks. Seoses agrometeoroloogia jaama ületoomisega Kuusikult Jõgevale tulid jaama tööde programmi meteoroloogiliste vaatluste kõrvale uued ulatuslikud põllumajandusliku meteoroloogiaga seotud vaatluste ja uuringute töölõigud, sh Peipsi järve ja Pärnu lahe ääre ning Saaremaa rannikualade öökülmaohtlikkus, terveid maakondi haaravad mikrokliima uuringud, ilmavaatlusvõrgu laiendamine ja töö vaatluspunktidega kuni 9 maakonnas, põllukultuuride seisukorra, kahjustuste ja saagikuse spetsiaalsete marsruutülevaatuste tegemine jm. Jõgeva jaam muutus aastatega üheks oluliseks agrometeoroloogia uuringute ja vaatluste tegemise keskuseks Eestis.
    • Meteoroloogilisi vaatlusi jätkati agrometeoroloogiajaama perioodil Jõgeval kuni 1987. aasta oktoobrini neli korda ööpäevas. Kaheksale vaatluskorrale mindi üle 1987. a lõpukuudel ja 1988. aastast alates muutus jaam informatsiooni jaamaks. Pärast Eesti iseseisvumist ja põllumajanduse reorganiseerimist vähenes nõudlus agrometeoroloogilise informatsiooni järele ning seoses sellega lõpetas 2002. aastast Jõgeva jaam töö agrometeoroloogiajaamana ja jätkas meteoroloogiajaamana. Automaatilmajaam hakkas Jõgeval tööle 2003. a mais. Vaatlusväljaku asukohta on muudetud 90 aasta jooksul kahel korral. Jõgeva ilmavaatlustes võib eristada tinglikult neli perioodi: 1) Ilmavaatluste algusaastad Jõgeva alevikus aastatel 1922.-1964; 2) Vaatlused Jõgeva agrometeoroloogiajaamas aastatel 1964.-1987; 3) Jõgeva (agro)meteoroloogiajaam informatsioonijaamana aastatel 1988; 4) Ilmavaatluste automatiseerimine Jõgeval alates 2003. aastast.
  • „Jaama asukoha ja mõõtmistingimuste muutuste mõju temperatuuri, tuule kiiruse ja sademete andmete homogeensusele” - Kairi Vint, Sirje Keevallik.  EMHI, TTÜ Meresüsteemide Instituut
    • Viimastel aastakümnetel on erilise tähtsuse omandanud meteoroloogiliste parameetrite jälgimine eesmärgiga tuvastada kliima muutusi, määrata kindlaks selle ulatus ja mõju ning koostada tulevikutsenaariume. Kliima kohta realistlike järelduste tegemiseks on vajalikud usaldatavad mõõtmisandmed, mis ei peegeldaks individuaalseid instrumentide anomaaliaid, jaama ümberpaigutusi või vaatlusaegade muutusi.
    • Homogeensete ilmaandmete saamiseks rakendatakse mõõtmistingimuste standardiseerimist. Paljud teadlased nii Euroopas kui ka mujal maailmas on näinud palju vaeva, et töötada välja statistilised meetodid ebahomogeensuste korrigeerimiseks. Selleks, et teha vajalikud parandused andmetes, on tarvilik metaandmete olemsaolu. Põhjalikult dokumenteeritud jaama ajalugu võimaldab kindlaks määrata potentsiaalsed kunstlikud mõjurid andmetes.
    • Ettekandes antakse metaandmete ülevaade kolmes Eesti suurimas linnas: Pärnu, Tallinn, Tartu. Lisaks püütakse statitistiliste hüpoteeside kontrollimise meetodil kindlaks teha, kas ühest üldkogumist pärinevates andmetes esineb “hüpe” kunstlike (mitteklimaatiliste) muutuste tõttu.
  • „Suurveed Emajõel” - Ene Randpuu. EMHI
    • Emajõgi on Võrtsjärve ja Peipsit ühendav laevatatav veetee, mida on alati kasutatud ka kaubateeks Ida ja Lääne vahel. Kaup viidi lotjadel, hiljem aurulaevadel nii Pihkva kui Novgorodi. Jõe kallastele kerkinud asulad ja Tartu linn said oma arenemiseks just tõuke Emajõest kui ühendusteest.
    • Emajõgi kulgeb oma 100 km-s madalate kallastega voolusängis läbi mitmete soode ja suurte luhtade. Ülemjooksul on jõeluhtade ulatus kuni 3 km, alamjooksul juba aga 10-12 km. Juba keskmise kõrgusega suurvesi viib veed kallastest välja ja hakkab madalat jõelammi täitma. Üleujutuste ulatuslikkus ja sagedane korduvus ajendas Tartu Ülikooli Observatooriumi alustama 1867. aastal Emajõe veetasemete regulaarsete mõõtmistega Tartus Kivisilla mõõtelatilt.
    • 1867. aasta kevadine suurvesi ongi jäänud andmerea kõige kõrgemaks mõõdetud tasemeks, kui üle vaatlusjaama nulli (29.61 m) oli 6. mai seis 373 cm. Enamasti on suurveeaastad järjestikku 5-6 aastaste tsüklitena. Üks kõrgemate veetasemetega perioode oli 20. sajandi 20-datel aastatel ja teine pikem periood 20. sajandi keskel, kus ligistikku asuvatel aastatel ületas veetase 3% ületustõenäosuse. Nüüd on Emajõgi kahel viimasel kevadel korranud sama seisu. Kuna 2-3 % ületustõenäsusega aastaid esineb periooditi 50-60 aasta järel, siis kiputakse see unustama või lootes, et nii enam ei kordu ja ehitatakse jõe kallastele liialt ligidale. Ettekandes käsitletakse pikemalt üleujutuslike suurvete tagamaid ja tekitatud kahjusid.
  • „Meteoroloogilisi meenutusi möödunud aastast” - Ain Kallis. EMHI
    • Antakse ülevaade aasta mõnigatest ilmarekorditest, katastroofidest ja muudest ilma ja kliimaga seotud sündmustest aastail 2011-2012.
  • Raamatu „Eesti ilma riskid“ 2. täiendatud ja parandatud trüki esitlus (koostajapoolsed kommentaarid). Tiina Tammets. EMHI

STENDIETTEKANDED

  • „90 aastat meteoroloogilisi ja 47 aastat agrometeoroloogilisi vaalusi Jõgeval” - Laine Keppart, Helle-Mare Raudsepp. Jõgeva Sordiaretuse Instituut, ELUS Ilmahuvikeskus
  • „90 aasta ilm Jõgeval” - Laine Keppart, Helle-Mare Raudsepp. Jõgeva Sordiaretuse Instituut, ELUS Ilmahuvikeskus
  • „Water level fluctuations of a drinking water reservoir in variable water demand conditions” - Tiia Pedusaar, Liisi Labo. EMHI
  • „Hüdrometeoroloogilise info esitamine massimeedias = Представление гидрометеорологической информации в СМИ” - Anna Põrh, Liidia Klaus. EMHI
  • „HIRLAMil põhinev numbrilise ilmaennustuse keskkond EMHIs” - Andres Luhamaa. EMHI
  • „Tuulenihked ja nende mõju õhusõidukitele” - Natalja Verbenko, Svetlana Pudova, Natalja Popova. EMHI