Toimus 23. märts 2011
ETTEKANDED
- Avamine - Jaan Saar. EMHI peadirektor, Arvo Järvet. Eesti Veeühingu esimees
- „Atmosfääri tsirkulatsiooni muutused ja nende mõju sademetele” - Mait Sepp, Jaak Jaagus. Tartu Ülikooli geograafia osakond
- Kliimamuutusi võib kirjelda erinevalt. Üldiselt kujutatakse kliimamuutusi kui teatavaid lühema- ja pikemaajalisi kõikumisi, mille tõusu- ja langusfaasides võib leida lineaarseid trende. Faaside üleminekud toimuvad sageli järsku, hüppeliselt. Sellistel juhtudel saame rääkida režiiminihetest. Ettekandes käsitletakse režiiminihkeid atmosfääri üldises tsirkulatsioonis ja nende nihete mõju Eesti ilmastikule. Lühidalt tutvustatakse Washingtoni Ülikoolis S. Rodionovi poolt välja töötatud režiiminihete leidmise meetodit (STARS).
- Mainitud meetodit on rakendatud COST 733 “Harmonisation and applications of weather type classifications for European regions” poolt välja töötatud 73 atmosfääri tsirkulatsiooni klassifikatsiooni aegridade peal. Nende klassifikatsioonide tsirkulatsioonitüüpide analüüs näitab, et Läänemere piirkonnas on režiiminihe toimunud 1989. aastal. Eriti selgelt tuleb see nihe välja talvel. Režiiminihe ilmneb erinevate klassifikatsioonide suhteliselt sarnastes tsirkulatsioonitüüpides, mille alusel saab väita, et 1980-ndate lõpust suurenes selliste tüüpide esinemissagedus, mis seostuvad intensiivse läänevooga. Vähenenud on aga kõrgrõhkkondade domineerimise ja Eestist lõunast mööduvate tsüklonitega seotud tüüpide esinemissagedus.
- Muutused atmosfääri tsirkulatsioonis kajastuvad selgelt režiiminihkena ka Eesti õhutemperatuuri andmetes. Sademete režiim on oma olemuselt heterogeensem ja tsirkulatsioonioludega raskemini ühildatav, kuid 20. sajandi II poolel on talviste sademete hulk suurenenud.
- „Eesti veeolude ajalised muutused” - Arvo Järvet. Tartu Ülikooli geograafia osakond
- „Operatiivsed meremõõtmised Eestis – minevik, olevik ja mõtteid tulevikuks” - Tarmo Kõuts. TTÜ Meresüsteemide Instituut
- Ettekanne käsitleb meremõõtmisi – nende ajalugu, tänapäeva, mingil määral ka vaadet tulevikku. Põhitähelepanu all on mõõtmiste operatiivsuse aspekt ehk siis mõõtmise ja andmekasutuse samaaegsus – reaalaja või on-line mõõtesüsteemid – vastavat teadusharu kutsutakse ka operatiivseks okeanograafiaks. Eks juba päris meremõõtmiste alguses oli teatud juhtudel oluline tulemusi koheselt kasutada – veetase üleujutuse korral või jää ulatus merel jne. Tänapäevaks on asi jõudnud niikaugele et enamik keskkonnamõõtmisi jõuab koheselt ka kasutajani, läbi interneti, mobiililahenduste jne. ja areng selles vallas on väga kiire. Meremõõtmiste puhul on operatiivsete mõõtesüsteemide ülesehitamisel piiravaks asjaoluks sideprobleemid pikkadel vahemaadel mis mõõteseadme ja vastuvõtja vahele jäävad, vastava taristu puudumine merel jne. Lisaks kõigele muule on seadmete paigaldustingimused merel märksa keerulisemad – lainetus, merejää, suur niiskus, raske ligipääsetavus jne.
- Ettekandes käsitletakse, kuhu Eestis on käesolevaks ajaks välja jõutud meremõõtejaamade ja andmeside tehnoloogiates, samuti kasutajarakenduste vallas. Püütakse heita ka põgus pilk tulevikku, mis võib ees oodata ja kuhu meremõõtmiste tehnoloogiad arenevad.
- „AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil” - Leho Võrk. AS Tallinna Vesi
- Ilmastik esitab mitmeid väljakutseid: külmadel talvedel suureneb veeavariide arv, Ülemiste järve jäätumine vähendab hapnikusisaldust toorvees. Pikaajalised vihmad tõstavad Ülemiste järve veetaset ning põhjustavad üleujutusi. Lumerohketel talvedel tekitab raskusi lume hoogne sulamine ning kanalisatsiooni üleujutused…
- „Hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja rannikumere seirevõrgu moderniseerimine” - Mari Sepp. EMHI
- Ilma jälgimine on pakkunud inimestele huvi juba aastasadu. Kui ammustel aegadel tehti nõiatrikke vihma kohalekutsumiseks, siis kogukondliku elukorralduse muutumisega ühiskondlikuks on ka ilma seiramise põhimõtted muutunud. Dokumenteeritud ilmaandmete ülestähendused jäävad 250 aasta taha. Kuidas on kujunenud tänane seirevõrk ning millise kvalitatiivse edasimineku oleme teinud võrgu moderniseerimisega, sellest käesolev ettekanne räägibki.
- „BALTRAD projekt – Balti riikide ühise ilmaradarite andmevahetussüsteemi väljaarendamine” - Tarmo Kaldma. EMHI
- „Revideerime rekordeid!” - Ain Kallis. EMHI
STENDIETTEKANDED
- „A study of ASCAT wind measurements near coastal region of Estonia” - Jekaterina Služenikina.
- EMHIAdvanced SCATterometer (ASCAT) on Meteoroloogilise Operatiivse (MetOp) polaarorbitaalse satelliidi instrument, mis mõõdab tuule kiirust ja suunda 10 meetri kõrgusel merepinnalt tagasi hajunud kiirguse abil. ASCAT tuuleandmete põhilised rakendused on operatiivne ilmaennustus, hetkeennustus ning tuulte assimileerimine numbrilisse ilmaennustusmudelisse.Stendiettekanne annab ülevaate läbiviidud võrdlusest ASCAT, rannikujaama tuulte ja HIRLAM ennustatud tuulte vahel Läänemerel. Kvantitatiivne ja visuaalne hinnang näitab, et ASCAT tuuleandmete kasutamine EMHI-s omab potentsiaali operatiivsel ilmaennustusel, eriti tormisel hooajal.
- “HIROMB EMHI-s” - Juhan Hinnov. EMHI.
- Stendiettekanne annab ülevaate HIROMB mudelist EMHI-s. On toodud näited jää prognooskaartidest, suvisest merevee jahenemisest põhjarannikul. Mainitud on ka mõningad tehnilised andmed masina kohta, millel mudel jookseb, samuti HIROMB-i arendusplaanid EMHI-s.
- „Kuumast 2010.a suvest” - Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus. Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut
- 2010. aastal oli ilm väga kuum mai keskpaigas ja juulis–augusti esimesel poolel. Kirde-Eesti ilmajaamades registreeriti suve jooksul uued kuumarekordid vaatlusridadesse. Narva-Jõesuus mõõdeti 7. augustil 35,4 °C, mis on senisest Eesti absoluutsest maksimaalsest õhutemperatuurist ainult 0,2 kraadi võrra madalam.
- Jõgeval registreeriti 2010. a suvel vaatlusritta mitu kuumusega seotud uut äärmusnäitajat:
- Juulikuu keskmine õhutemperatuur (22,1 °C) ületas senist 2001. a mõõdetud rekordit 1,8 kraadi võrra.
- Uued kõige kõrgemad näitajad andsid vaatlusritta juuli II ja III ning augusti I dekaadi keskmised õhutemperatuurid.
- Südasuve kolme kuu (VI-VIII) keskmine õhutemperatuur (18,2 °C) oli vaatlusrea kõige kõrgem.
- 8. augusti ööpäev (keskmine õhutemperatuur 26,7 °C) oli seniste vaatluste kõige soojem ööpäev.
- Maksimaalne õhutemperatuur tõusis suve jooksul üle 30 kraadi 15 päeval (10 juulis, 5 augustis), mis ületab senist rekordit (8 päeva 1941. aastal) peaaegu kahekordselt.
- Kõige kuumema aja (01.07.-10.08.) sademete summa kujunes Eestimaa piires väga erinevaks – enamuses Eestis kannatasid taimed niiskuse nappusest mullas, Edela-Eestis aga tegi kohati vesi põldudel liiga. Sademete summa kõikus antud perioodil 20 millimeetrist 182 millimeetrini.
- Jõgeval muutus produktiivne veevaru mullas juulis ja augustis optimaalsest väiksemaks, langedes künnikihis juuli lõpuks alla kriitilise piiri. Pealsed närbusid ja langesid vagudele maha.
- Suviteravilja põhilise kasvuperioodi kuude (V-VIII) sademete summa erines 2010. aastal Eestimaa piires enam kui kahekordselt, kõikudes 148 millimeetrist kuni 440 millimeetrini. Kõige enam kannatas põuast Kirde-Eesti, kus teraviljasaagid jäid väikseks. Liigniiskusega oldi hädas paiguti Lõuna- ja Edela-Eestis.
- „Liigniiskusest ja põuast viimasel 10 aastal ja kahjustustest Eestimaa põldudel” - Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus. Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut
- Viimase 10 aasta (2001-2010) seas oli kaks kuuma ja väga põuast ning viis kõrge temperatuuri ja lokaalsete põuakahjustustega suve. 2002. ja 2006. aastal tegi kuivus liiga peaaegu kogu Eestimaal, registreeriti rekordiliselt nappe sajuhulki vaatlusridadesse, vili jäi põldudel kiduraks ja andis vähe saaki, kohati ikaldus. 2002. a ei tärganud kuivuse tõttu laiguti osa külve. Piirkonniti on esinenud põuda viimasel kümnendil 2005. a juulis Kagu-Eestis, 2007. a juuni esimesel poolel Edela-Eestis ja paiguti Kesk-Eestis, 2008. a mai lõpus – juuni alguses Loode-Eestis ja Lääne-Eesti saartel, 2009. a mai lõpus – juuni alguses Lõuna-Eestis ja kohati Põhja-Eestis, 2010.a juulis Kirde-Eestis. Viimase 10 aasta jooksul on mõõdetud kõige väiksemateks kuu sademete summadeks mais 1 mm, juunis 4 mm, juulis 6 mm ja august jäi 2002 aastal mitmes kohas üldse vihmata.
- Liigniiskust ja üleujutusi on viimase 10 aasta jooksul olnud piirkonniti paljudel aastatel. Rohked sajud ja põldude üleujutused esinesid 2003. a augustis Kirde-Eestis, 2004. a juunis paiguti Ida-Eestis ja juulis Loode-Eestis, eriti Tallinna ümbruses, 2010. a juulis Edela-Eestis, 2001. a juunis kohati Põhja- ja Kirde-Eestis, Peipsi ääres. Koristusperiood oli väga sajune enamuses Eestis 2008. a, Lääne-Eestis 2005. a, kohati Pärnu- ja Raplamaal 2009. a. Tugevad sajud on kahjustanud külve, põhjustanud mulla ärakannet koos seemnetega ja vähejuurdunud taimedega, tekitanud tugeva mullakooriku tärkamisperioodil, põhjustanud kartuli ja köögiviljade mädanemist, teraviljade, heintaimede ulatuslikku lamandumist, valminud terade kasvamaminekut enne koristust, saagi kvaliteedi langust. Sajustel koristusperioodidel püsisid põllud pehmed ja osa saaki jäigi koristamata. Suurimateks ööpäevasteks sajuhulkadeks on mõõdetud viimasel kümnendil mais 49, juunis 66, juulis 97, augustis 131 mm. Kuu suurimateks sajuhulkadeks oli mais 150 mm, juunis 213 mm, juulis 288 ja augustis 267 mm.
- „Laguja taevas 2010” - Tarmo Tanilsoo. Tartu Ülikool
- 2010. aasta pakkus palju pildistamismaterjali. Käesolevas valikus on näha 2010. aastal Lagujas tehtud pilvepildid, enamalt jaolt äikesepilvedest. Näha on kuidas rünkpilv kõrgub uutesse kõrgustesse või kuidas lahkuv äikesepilv pakub mammatus-pilvede vaatemängu.
- „Radar ja tuul” - Willi Louvar, Elena Maltseva. EMHI
- „EMHI teenindab… ” - Valeria Galuškina, Silve Grabbi. EMHI
- „Lennuklimatoloogia – lennunduse teenindamise oluline osa” - Natalia Verbenko, Svetlana Pudova, Natalia Popova. EMHI
- Lennuklimatoloogia on klimatoloogia haru, mis uurib kliimat lennunduse vajaduste suhtes. Lennuklimatoloogia peamine ülesanne on kliima hindamine järgmistel eesmärkidel:
- lennutrasside suuna täpsustamine,
- erilendude aja ja marsruutide täpsustamine,
- lennuväljade projekteerimisel asukoha valimine,
- lennundusele ebasoodsate ilmastikunähtuste tekkimise kohalike tingimuste uurimise prognostiliste meetodite parendamine.
- Konkreetse lennuvälja kliimatingimuste iseloomustamiseks kasutatakse selle lennuvälja pika perioodi jooksul kogutud meteoroloogiliste vaatluste andmeid.
- „Pilvekütid jäädvustasid 2010. a. värvikad ilmasündmused” - Jüri Kamenik. Tartu Ülikool
- Juba 2005. aastast alates korraldab ilm.ee igal aastal koostöös Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga pilvede pildistamise konkursse “Pildistame pilvi”, mida rahvasuus kutsutakse ka pilvejahiks. Pilvede pildistamise konkursi eesmärgiks on muuta pilvede vaatlemine huvitavamaks, panna inimesi rohkem märkama pilvi, mis on meie igapäevased kaaslased, õppida neid tundma ning jäädvustada ja talletada huvitavamad pilved piltidel.
- Konkurss algab tavaliselt suve hakul ja kestab sügiseni. Fotosid võib-olla ühelt autorilt kuni 5 ja juures peab olema pildistamise aeg ja koht. Piltide töötlemine võib-olla ainult minimaalne, näiteks vähene heleduse või tumeduse muutmine. Konkursi lõppedes valitakse välja parimad/ilusaimad/eripäraseimad fotod pilvedest, millest tehakse sageli vastav pilvenäitus.
- 2010. aastal algas konkurss 1. juulil ja kestis 10. oktoobrini, kuid korraldus oli veidi teistsugune, sest tekkis mõte, et pilte võiks jooksvalt kommenteerida ning hindama hakata punktide alusel. Samuti lasime inimestel määrata pilveliigid, mis on nende saadetud foto(de)l. Õige määramise eest anti samuti punkte. Konkursile ootasime ainult 2010. aasta tehtud fotosid, kuid need võisid olla tehtud ka välismaal. Iga osaleja võis igas kalendrikuus saata maksimaalselt 5 fotot. Pilte hindasid ja valisid välja TÜ-st Jüri Kamenik ning EMHIst Ain Kallis ja Ene Tillmann.
- 2010. aasta ilmastik oli üpris eripärane. Pilvejahist kokkuvõtteid tehes selgus, et küllaltki hästi õnnestus konkursi osalejatel jäädvustada muuhulgas huvitavamad ja haruldasemad ilmasündmused, nagu 13. märtsi suvemoega konvektsioonipilved ja suve jooksul olnud äikesed ja äikesetormid, sh mammatused, 8. augusti derecho jne. Kõige erilisemaks ja silmapaistvamaks jäädvustuseks olid kindlasti pärlmutterpilved, mida nähti 19. jaanuaril Põlvamaal. Konkurss leidis meedias üpris laialdast vastukaja.
- Pilvejaht jätkub ilm.ee eestvedamisel ja koostöös EMHIga ka 2011. aastal, kusjuures konkursiga plaanitakse alustada juba maikuuga.
- Fotonäitus „Pilte veest ja ilmast läbi fotosilma” - Tiina Tammets. EMHI
- Näitus „Meie andmekogude materjalidest läbi sajandite” - EMHI
