Liigu edasi põhisisu juurde

2013 - Ilma jälgimine kaitsmaks elusid ja vara

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus 21. märts 2013

Pressiteade

Päevakava 

 

ETTEKANDED:

  • Temperatuuri ja sademete prognoosi täitumisest” - Sirje Keevallik, Natalja Spirina, Eva-Maria Sula, TTÜ Meresüsteemide Instituut, EMHI
    • EMHI ilmaprognoosi täitumist uuritakse järgmise materjali põhjal: 1) prognoositud öine madalaim ja päevane kõrgeim temperatuur tähtajaga kuni kolmas päev võrdluses mõõdetud öise kõige külmema ja päeva kõige soojema tunni keskmise temperatuuriga; 2) prognoositud sademeteta, vihma, lume ja lörtsiga ilm järgmiseks ööpäevaks võrdluses tegelikult asetleidnuga. EMHI prognoosi võrreldakse püsivusprognoosiga. Kirjeldatakse ka kahe populaarse ilmaportaali (www.gismeteo.ru ja www.weather.com) prognooside täitumist tähtajaga kuni kaks nädalat. Tõdetakse, et prognoosi täitumise hindamise tulemus oleneb suurel määral sellest, millisel kujul prognoos antakse ja millega seda võrreldakse.
  • Eesti kliima ja keskkonnaseisundi võimalike muutuste hindamine aastani 2100” - Urmas Raudsepp, TTÜ Meresüsteemide Instituut
    • EstKliima eesmärgiks on teaduslikult põhjendatud teadmiste saamine ja adekvaatsete hinnangute andmine võimalike kliimamuutuste ja nende tagajärgede kohta Eesti rannikumerele, rannikule ja jõgedele kasutades kompleksset lähenemist – atmosfääri, maismaa, mereala ja rannikupiirkonna seisundi dünaamilist modelleerimist. EstKliima raames modelleeritakse komplekselt Läänemere piirkonna atmosfääri, Eesti jõgede valglate, Läänemere ning Eesti ranniku muutusi perioodil 1961-2100. Tegevused on jagatud kuude tööpaketti (TP).
    • EstKliima tulemusena saadakse hinnangud, kuidas erinevad kliima muutuse stsenaariumid mõjutaksid Eesti looduskeskkonda käesoleva sajandi jooksul. Konkreetseteks tulemusteks on: atmosfääri kliimamuutuste stsenaariumid Läänemere valglas 2010-2100 nii peenskaleeritud andmemassiividena kui ka kliimatunnuste väärtuste ja pikaajaliste (kuni aastani 2100) trendide näol; mere füüsikaliste ja biogeokeemiliste ning elustiku reaktsioonid atmosfääri, jõgede koormuste ja rannikute pikaajalisele muutlikkusele. Saadakse teavet selle kohta, kuidas erinevad kliima muutuse stsenaariumid eraldi või koosmõjus teiste surveteguritega mõjutaksid ilmastikku, valglate seisundit, ranniku evolutsiooni ja merekeskkonna kvaliteeti sh. eutrofeerumisnäitajaid, bioloogilist mitmekesisust, sinivetikate õitsengute ulatust ja intensiivsust, võõrliikide sissetungi intensiivistumist.
  • Ilma mõju merelisele tegevusele” - Aire Siinvert, Politsei- ja Piirivalveamet
    • Esmalt antakse ülevaade strukuuriüksusest JRCC Tallinn ja tema põhiülesannetest. Seejärel, tulenevalt põhiülesannetest käsitletakse seda, kuidas ilm neid tegemisi mõjutab. Ning viimaks, mida tehakse selleks, et oma ülesannetega tulemuslikult toime tulla.
  • „Brief introduction to hydrological modelling” - Juan Garcia, EMHI
  • Vulkaanituhk ja tuumasaaste – eriolukord lennundusele” - Svetlana Pudova, EMHI
    • Katastroofid võivad meid tabada mitmel viisil. Lisaks loodusõnnetustele, mis on seotud loodusjõudude tegevusega on ka oluline roll tehnoloogilistel katastroofidel, mis võivad samuti põhjustada hädaolukorra. Need potentsiaalsed õnnetused avaldavad märkimisväärset mõju inimkonnale ja keskkonnale. Eelhoiatamine, kiirteavitamine ja õiged asjakohased tegevused selliste olukordade tekkimisel võimaldavad kergendada õnnetuse tagajärgi. Ettekandes käsitletakse vulkaanituha ja tuumasaaste pilve võimalikku mõju lennundusele ning kirjeldatakse lennumeteoroloogia talituste/teenuste tegevusi lennuohutuse tagamisel.
  • 2010-nda aasta augustitormist ja selle modelleerimisest HARMONIE`ga” - Velle Toll, EMHI
    • 2010-nda aasta 8-ndal augustil liikus üle Eesti tugevaid tuulekahjustusi põhjustanud sirgäikesetorm. EMHI operatiivne ilmaennustusmudel ei suutnud seda ette ennustada. Konvektiivse süsteemi liikumine on jäädvustatud radaripiltidele, mille põhjal oli kaarkaja liikumiskiirus ligikaudu 25 m/s. Suurimad automaatjaamades mõõdetud tuulepuhangud olid kuni 35 m/s ja üle 15 m/s suuremal maa-alal. Tormi poolt põhjustatud kahjude väärtuseks Eestis on hinnatud paar miljonit eurot. Mittehüdrostaatiline 2,5-kilomeetrise võrgusammuga ilmaennustusmudel HARMONIE arvutab sügavat konvektsiooni ilmutatud kujul. HARMONIE on võimeline antud konvektiivse süsteemi teket ja liikumist tõetruult lahendama. Ettekandes antakse ülevaade 8-nda augusti ilmasituatsioonist, üle Eesti liikunud tormi dünaamikast ja selle modelleerimise tulemustest.
  • „WRF ilmaennustusest” - Elmer Joandi
  • „Mõningaid subjektiivseid tagasivaateid taustaks vaatele tulevikku” - Ago Jaani
  • Meenutusi eelmise aasta laiast ilmast” - Ain Kallis, EMHI

 

STENDIETTEKANDED

  • „Ilmavaatlused lennuväljadel” Natalia Verbenko, Natalia Popova EMHI
  • „Viimaste aastate veerikkus Eestis” Anna Põrh, Liidia Klaus EMHI
  • „EMHI ja merendus” Liisi Labo, Silve Grabbi-Kaiv, Külli Loodla, Piret Pärnpuu, Taimi Paljak, Aarne Männik, Juan Garcia, Tiia Pedusaar EMHI
  • „Huvitavaid leide EMH Fondist” Helju Prommik, Veera Šišova, Epp Juust, Riina Pärg EMHI
  • „Lunaarsete tsüklite mõju ilmastikule” Ilmr Raidna
  • „Noppeid 2012. a. Eesti ilmaoludest” Jüri Kamenik ilm.ee