Liigu edasi põhisisu juurde

2008: Meie planeedi seire parema tuleviku nimel

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus 25. märts 2008

Pressiteade 

Päevakava

ETTEKANDED

  • “Meteoroloogiapäevad EMHI-s” - Peeter Karing. Euroülikool
  • Päikeseenergeetikast – kas müüt saab tegelikkuseks” - Enn Mellikov. TTÜ Materjaliteaduste Instituut
    • Ettekandes käsitletakse päikeseenergeetika perspektiivi inimkonna ees seisnevate kliimamuutuse prbleemide valguses. Ettekanne annab ülevaate päikeseenergeetika hetkeseisust maailmas ja võimalikest visioonidest tulevikule. Lõpuks antakse ülevaade Eesti Vabariigi teadlaste tegevusest antud valdkonnas ja püütakse vastata küsimusele, kas ja millisel moel on päikeseenergeetikal perspektiivi Eesti Vabariigis
  • Mida näitavad aeroloogiajaamas registreeritud tuuled?” - Sirje Keevallik. TTÜ Meresüsteemide Instituut
    • Tuule suuna ja kiiruse vertikaaljaotustest saab teha järeldusi pikaajaliste muutuste kohta valdavas õhuvoolus ja õhumasside paigutuses, aga ka aastaaegade alguses. Nii näiteks on selgunud, et 1960. aastate keskpaigast kuni 1990. aastate keskpaigani toimus üleminek suvisele tsirkulatsioonireþiimile märtsis, aga nüüd on see jälle nihkunud hilisemale ajale nagu 1950. aastatel. Suvine tsirkulatsioon asendub talvisega harilikult septembris, aga 1970. aastatel kippus see toimuma juba augustis.
  • Eesti kliima muutumise tendentsid” - Jaak Jaagus. TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut
    • Üritan oma ettekandes esitada ülevaate peamiste kliimanäitajate muutustest sõjajärgsel ajal, mõtiskleda nende põhjuste ja tähenduse üle. Kliima on soojenenud, kuid olulist õhutemperatuuri tõusu on tähendatud vaid talvel ja eriti kevadel. Seda on põhjustanud muutused atmosfääri tsirkulatsioonis, konkreetselt läänevoolu tugevnemine talvel, mis on meie talve ilmastikku muutnud lähedasemaks läänepoolsemate alade, näiteks Lõuna-Rootsi ja Taani omale. Muutunud ehk niiöelda “uue aja” talve iseloomustab suurem tsüklonaalsus – madalam õhurõhk, suurem pilvisus, suur ilma muutlikkus, kõrgem õhutemperatuur ja sagedased sulad, tugevam tuul ja sagedased tormid, ebapüsiv lumikate, vähene rannikumere jäätumine, vähene maapinna külmumine, ebapüsiv jääkate jõgedel, kohatine talvine suurvesi, varasem kevade saabumine ja kevade venimine pikaks lõrtsiseks vahelduva ilmastikuga perioodiks.
  • Ilmastust ajalooliselt ja looduslooliselt” - Peeter Kõiva. EMHI
    • Kas oleks hea kliima muutumise, muutmise ja muutuse mõistetele lisaks kõnelda ilmastu käigust. Kuidas suhestuvad kasvuhooneefekti väärtuse võrra erinevad Maad iseloomustavad temperatuurid. Kuidas suhestub vee ringe taimkattega. Korrast, kohastumisest ja kohanemisest Tooming-Nilsoni võrranditega seoses.
  • EMHI numbrilise ilmaennustuskeskkonna uus põlvkond” - Aarne Männik. EMHI
    • Hiljuti aset leidnud kobararvuti ost ja HIRLAM ilmaennustusmudeli uuema versiooni kasutuselevõtt annab põhjust rääkida EMHI uuest numbrilise ilmaennustuskeskkonna arengujärgust. Tänu Eesti liitumisele HIRLAM konsortsiumiga on avanenud ka võimalus HIRLAM mudeli kasutuseks operatiivses töös. Ettekanne tutvustab uut keskkonda ja toimunud muudatusi. Heidetakse ka pilk arenguvõimalustele lähitulevikus.
  • EMHI digitaalarhiivinduse strateegia kavandamisest” - Kai Loitjärv, Piret Pärnpuu. EMHI
    • Mäluasutused on asunud digiteerima nende kogudes säilitatavaid ja väärtuslikku informatsiooni sisaldavaid ainelisi esemeid. Digiteerimise eesmärgiks on hävimisohus oleva materjali säilimise tagamine selleks kõige sobivamate vahenditega ning info kättesaadavaks tegemine võimalikult laiale tarbijaskonnale. Digitaaldokumentide loomise, kirjeldamise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ning kasutamisvõimaluste põhimõtete tutvustamiseks on valminud mitmeid strateegiaid ja käsiraamatuid. Samuti kehtivad siin teatud standardid, millest juhinduda​​​​​. 2007 aastal viidi EMHI-s läbi  Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatav projekt “EMH Fondi sünoptilistest materjalidest digitaalse tagatisfondi loomine”, mis on esimeseks sammuks meie digitaalarhiivinduse strateegia väljatöötamisel. Mis projekti raames tehtud sai ja millised on edaspidised plaanid, sellest annabki ettekanne ülevaate.
  • Äikese sagedusjaotus Eestis 2005-2007 Tõravere detektori andmete põhjal” - Sven-Erik Enno. TÜ magistrant
    • Ettekandes antakse ülevaade Tõravere äikesedetektori poolt aastatel 2005 – 2007 kogutud andmete analüüsi esimestest tulemustest. Koostatud on äikese leviku kaardid kuude ja aastate kaupa, samuti on analüüsitud äikese esinemist aasta lõikes ja kellaajalises lõikes.
  • Äikese vaatlusandmed jaamades versus äikesedetektori andmed 2006. aasta näitel” - Kairi Vint. Eesti Mereakadeemia diplomand
    • EMHI saab äikese kohta infot kahel viisil: 1) Atmosfäärinähtuste vaatlusandmed meteoroloogiajaamades ja –postides: 2) Tõravere äikesedetektori andmed. Võrdlen oma töös vaatlusandmete ja äikesedetektori andmete kokkulangemist. Otsin vastuseid järgmistele küsimustele. Kas jaamades registreeritud atmosfäärinähtuste vaatlusandmed ja äikesedetektori andmed annavad jaama piires ühesuguseid tulemusi? Milliseid andmeid võime rohkem usaldada? Kas tulevikus võiks äikese vaatlused asendada detektori andmetega?
  • Tugevnenud tormide mõju Eesti kuhjerandade arengule” - Are Kont. TLÜ Ökoloogia Instituut
    • Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadurid on koostöös Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi, Eesti Mereinstituudi ning AS “Merin” spetsialistidega uurinud atmosfääriprotsesside aktiviseerumise mõju Eesti rannikumere hüdrodünaamilisele reziimile ja selle kaudu liiva- ja kruusa-veeristikurandade arengule. See koostöö on kestnud kümmekond aastat ning on toimunud Eesti Teadusfondi grantide ja rahvusvahelise projekti ASTRA raames. Uurimistöö tulemusel on selgunud: 1) viimastel aastakümnetel on kasvanud läänekaare tormide sagedus ja seda eriti külmal poolaastal; 2) märgatavalt on kasvanud väga tugevate tormide osakaal koos kõrge meretasemega; 3) sagedased tugevad tormid kõrge meretaseme, jäävaba mere ja külmumata rannasetete tingimustes on põhjustanud ulatuslikke purustusi kuhjerandades ning muutnud randade normaalset arengut; 4) paljudes kohtades lisandub kriitilise tegurina settee defitsiit, mistõttu tormilainete kulutusele alluvad ka suhteliselt hiljuti kuhjunud rannamoodustised; 5) looduslike protsesside aktiviseerumine mere poolt ning kasvav inimmõju maa poolt on seadnud rannikukeskkonna suure surve alla, mis nõuab väga arukat ning vastutustundlikku planeerimist ja arendustegevust.
  • Tuuleelektri kasutuskogemused Taanis” - Rein Oidram. TTÜ Elektroenergeetika Instituut
    • Taanis hakati tuuleenergiat intensiivsemalt kasutama 1970ndatel aastatel seoses tollal maailma vapustanud naftakriisiga. Esialgu mindi elektritootmisel õlilt üle kivisöe massiivsele kasutamisele. Tänaseks päevaks on osa kivisöest asendatud maagaasiga. Elektrituulikute kasutamine oli alguses tagasihoidlik, kuid on aja jooksul oluliselt kasvanud. Praegu toodetakse tuulega elektrienergiat keskeltläbi koguses, mis vastab umbes veerandile Taanis tarbitavast elektrist. Kahjuks ei suuda Taani teised elektrijaamad tuule kõikumisi piisavalt kompenseerida ja suur osa tuulega toodetud elektrist suunatakse eksporti ning fossiilkütuste põletamine elektrijaamades ei ole tuule kasutuselevõtule vastavalt kahanenud.
  • Miks me mõõdame päikesekiirgust” - Ain Kallis. EMHI
    • Päike on liikumapanevaks jõuks kõikidele nendele protsessidele, mis toimuvad Maa atmosfääris ja kujundavad ilma meie planeedil. Eestis on pikk kiirgusmõõtmiste traditsioon (XX saj. algusest). Need võimaldavad mõista ka kliima võimalikke muutusi selles maakera nurgas.

 

STENDIETTEKANDED

  • “Hüdroelektrijaamade töö mõju jõgede hüdroloogilisele režiimile Eestis” - Olga Kovalenko, Anna Põrh. EMHI
    • Ettekanne esitab uurimistulemusi väikeste hüdroelektrijamade (HEJ) töö mõjust jõgede veerežiimile Eestis. Taastuvatest energiaallikatest Eestis on vesi tähtsaim. Viimase 15 aasta jooksul oli taastatud üle kolmekümne hüdroelektrijaama ja nende töö tunduv mõjutab jõgede veerežiimi. Olemasolevate hüdromeetriliste jaamade töö on tihti kahjustatud ülesvoolu asuvatest hüdroelektrijamadest. Nad rikkuvad loodusliku hüdroloogilise režiimi vähendades või suurendades piirkonna veehulga. Andmed Roostoja, Tõrva ja Räpina seirejaamadest, mis asuvad HEJde läheduses, olid kasutatud analüüsimiseks. Statistilised meetodid veevaese ja veerohkuse perioodideks olid kasutatud HEJ töömõju jõgede hüdroloogiliste režiimi uurimiseks. Ettekanne peamine eesmärk oli analüüsida jõgede äravoolu – looduslikku ning peale HEJ taastamist, et tagada usaldusväärse informatsiooniga, mis on hädavajalikud seadusandluse koostamiseks.
  • “Üleujutuse risk Tallinna ja Pärnu rannikumere territooriumil” - Olga Kovalenko, Anna Põrh. EMHI
    • Viimase viie aasta jooksul toimusid üleujutused, millega on kaasnenud inimeste hukk ja suur majanduslik kahju (EM-DAT). Nende hulgas oli 2005.a. katastroofiline üleujutus terves Euroopas, Kesk Aasias ja Venemaal. 8-12. jaanuaril 2005 toimus katastroofilähedane loodusõnnetus ka Eestis. Üleujutused olid Pärnu ja Haapsalu linnades ja maakondades, Läänemere saartel ja mõnedel Loode-Eesti jõgedel (Keila, Vihterpalu, Kasari). Kannatada said 100 inimest ja tekitatud kahju oli 130 mln USD. Üleujutusohtude ja -riskide hindamiseks on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta (2007/60/EÜ). Direktiivi eesmärk on luua üleujutusriski hindamise ja maandamise raamistik, mille siht on vähendada EL-is toimuvate üleujutuste kahjuklikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Direktiiv peab olema rakendatud aastaks 2015. Selleks on kaks jõge Pärnu ja Pirita, mis voolavad läbi suuremat linnade Tallinna ja Pärnu -võetud uurimiseks. Nende jõgede esmane üleujutusriski hindamine oli tehtud. Oli arvutatud 0.1% ja 1.0% tõenäosusega veetase. Arvutuste tulemused on võimalik kasutada üleujutusega seotud riskide vähendamiseks ja ohutuskaartide koostamiseks ning Direktiivide rakendamiseks.
  • “Ilmatüübid, mis põhjustasid tugevaid sademeid Eestis ajavahemikus 1961-2005” - Olga Mätlik,EMHI. Piia Post, TÜ Füüsika Instituut 
    • Uuringu aineks olid tugevad sademed Eestis ajavahemikus 1961-2005. Tugeva saju kriteeriumiks oli võetud 50 mm 24 tunni jooksul. Sellised ekstremaalsed ööpäevased sademed on Eestis jälgitavad ainult soojal aastaajal maist oktoobrini ning nende prognoosimiseks on väga oluline teada, millised ilmatüübid kutsuvad neid esile. Stendiettekandes olid esitatud tugevaid sademeid põhjustanud sünoptiliste situatsioonide analüüsi ja klassifikatsiooni tulemused.
  • “Külma poolaasta sademete verifitseerimine 2006/2007.a” - Aarne Männik, Merike Merilain. EMHI
    • Stendiettekanne esitab kokkuvõtte novembrist 2006.a. kuni märtsini 2007.a. esinenud ja prognoositud sademete kohta. Võrreldud on ECMWF(Euroopa ilmakeskus) prognoose, HIRLAM(Eesti versioon) prognoose ja sünoptiku poolt koostatud sademete prognoose. Vaatlusandmetena on kasutatud 3 meteojaama Tallinna, Tartu ja Pärnu andmeid
  • “Õhutemperatuuri kiired muutused ning nende statistika ja sünoptiline analüüs 1951-2006” - Taimi Paljak. EMHI
    • Viimastel aastakümnetel on Põhja-Euroopas registreeritud märkimisväärne soojenemise tendents. Ka Eestis on õhutemperatuur tõusnud, eriti külmal aastaajal. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri (1.8…2.3ºC) tõusev trend on eriti silmapaistev 1951-2006 aastate külmal perioodil. Järskude muutuste ja soojenemise vahel on negatiivne korrelatsioon, samas võib märtsikuus märgata järskude õhutemperatuuri muutuste vähenemist. Tugev korrelatsioon esineb erinevate talvetüüpide ja ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride järskude muutuste vahel. Õhutemperatuuri muutuste põhjustajaks on atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Järske kõikumisi leiab aset kõige enam poolmeridionaalse (41%), veidi vähem meridionaalse (37%) tsirkulatsiooniprotsessi korral. Ilmatüüpidest oli kõige enam kõikumisi loodetüübi korral. Stendiettekanne esitab kokkuvõtte novembrist 2006.a. kuni märtsini 2007.a. esinenud ja prognoositud sademete kohta. Võrreldud on ECMWF(Euroopa ilmakeskus) prognoose, HIRLAM(Eesti versioon) prognoose ja sünoptiku poolt koostatud sademete prognoose. Vaatlusandmetena on kasutatud 3 meteojaama Tallinna, Tartu ja Pärnu andmeid
  • “Ilma analüüs radari abil” - Elena Maltseva, Willi Louvar. EMHI
    • Stend esitab radari pilte ja arvutusi äikeste ja hoovihmade kohta suveperioodil 2007.a. Lisatud on ka tabelid, mida on võimalik kasutada nähtuste prognoosimisel. Lisatud on ka lühike kokkuvõte
  • “Laguja taevas 2007” - Tarmo Tanilsoo. Tartu Herbert Masingu kool
    • Piltidel on kujutatud ilmanähtusi 2007. aasta suvekuudel Laguja külas Tartumaal. Muuhulgas võib näha pilte 18. juuli öösel Tartumaad tabanud äikesetormist.
  • “Eesti agrokliima soojenemisest viimastel aastakümnetel” - Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus. Külli Loodla, EMHI
    • Viimase 30 aasta oluliste agrokliima näitajate võrdlus pikema vaatlusrea andmetega annab tunnistust agrokliima soojenemisest. Efektiivsete (üle 5 kraadi) ja aktiivsete (üle 10 kraadi) temperatuuride summad ning vastavad kasvuperioodid on pikenenud, on registreeritud uusi maksimaalseid väärtusi aegridadesse. Koos sellega on kiirenenud taimede areng ja saagi valmimine ning on võimalik viljeleda uusi, enam soojust nõudvaid põllukultuure.
  • “Eesti õhukeskkonna seisundi andmebaasi loomine (1965-2005)” - Kaarel Kimmel, TÜ. Sebastian Traud, Universität Mainz
    • Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis on Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel käivitunud projekt Eesti ala ja lähiümbruse kõrglahutusliku ilmaandmebaasi loomiseks perioodiks 1965 – 2005. Andmebaasi loomise aluseks on Euroopa Ilmakeskuse (ECMWF) projekti ERA-40 globaalsed analüüsiandmed, mida kasutatakse ääreväljadena EMHI-TÜ ühismudelis ETA Eesti ja lähiümbruse ala analüüside arvutamisel. Projekti tulemuseks on õhukeskkonna parameetrite andmebaas ruumilise lahutusega 11 km 60-s kihis ning ajalise lahutusega 6h, mis annab head võimalused klimatooloogiliste statistiliste andmete leidmiseks Eesti ilmastiku ja lühiajaliste kliimamuutuste kohta, mida vajavad keskkonnaministeerium, energeetika-, side-, transpordi- , ehitus- ja majandusettevõtted ning keskkonnaseisundi hindamist eeldavad teadus- ja arendusprojektid.