Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas võtta kasutusele andmepõhine aruandlus ja töölauad, mis lahendavad andmekvaliteedi ja -detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete värskuse ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse probleemid.

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda.

Uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2025.

Arendades läbimõeldult rohelist taristut ehk rohevõrgustikku, saame läbimõeldult ja jätkusuutlikult kasutada loodusväärtusi, mis on aidanud meie inimestel, elusloodusel ja majandusel areneda.

Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.

IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.