Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.
Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.
Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.
Avaandmete allalaadijast saab otsida, filtreerida ja alla tõmmata Keskkonna ja ilma valdkonna andmeteenuste keskkonna API-de andmeid CSV formaadis ja genereerida URL-e masin-masin liidese jaoks
Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.
AS Kunda Nordic Tsemendi teadus- ja arendustegevus alternatiiv- ja jäätmekütuste kasutuselevõtmiseks tsemenditootmisel on kestnud alates 2000. aastast.
Soomaa on tuntud oma viienda aastaaja poolest, kus varakevadel esineb periood, kui suurvee tõttu ujutavad jõed üle madalad alad ja metsad, muutes piirkonna ligipääsetavaks vaid paadiga. Kuigi üleujutused võivad teatud piirkondades palju kahju teha, tullakse Soomaale just suurvee ajaks, et looduse ilu nautida. Vaata avaandmete kasutusloost täpsemalt, millal on statistika kohaselt parim aeg Soomaad...
Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.