Liigu edasi põhisisu juurde

2007: Polaarmeteoroloogia. Globaalsete mõjude mõistmine

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus 23. märts 2007

Pressiteade

Päevakava

ETTEKANDED

  • Meteoandmete kogumisest ja kättesaadavusest Antarktikas” - Enn Kaup. TTÜ Geoloogia Instituut
  • Teravmägede arhipelaag- rahvusvaheliste glatsio-klimaatiliste uuringute areen” - Jaan-Mati Punning. TLÜ Ökoloogia Instituut
    • Teravmägede arhipelaag on tänu oma väga keerulistele ja mitmekesistele keskkonnatingimustele pälvinud uurijate tähelepanu väga pikka aega. Siit on alanud mitmed Põhjapoolusele siirduvad ekspeditsioonid, siin on töötanud maailmakuulsad loodusteadlased. Alates 1970ndatest aastatest on Teravmäed ka Eestist pärit teadlaste sagedaseks uurimisobjektiks. On uuritud liustike dünaamikat, paleokliimat, arktiliste ökosüsteemide funktsioneerimist. Viimastel aastatel on Teravmägedele jõudnud ka EGS ekspeditsioonid. Saadud kogemused ja teadustulemused on oluliselt rikastanud meie teadmisi, on andnud palju ka Eesti paremaks tundmaõppimiseks.
  • Kas ilm on hukas või me lihtsalt arvame nii?” - Anto Raukas. TTÜ Geoloogia Instituut
    • Seda, et ilm on käest ära, on väidetud juba aastasadu. Kuid milline on just see “normaalne” ilm, sellele ei oska keegi vastata. Praegu kõneldakse kliima globaalsest soojenemisest, kuid hoopis õudsem oleks, kui tegu oleks globaalse jahenemisega. Õnneks kliima ei muutu, vaid kõigub rütmiliselt, kord soojenedes, kord jahenedes. Ja ka vihma järel tuleb taas päikesepaiste!
  • Teravmägede õhutemperatuuride vaatlusrida ja selle pikendamine erinevate meetodite abil” - Tõnu Martma. TTÜ Geoloogia Instituut
    • Homogeniseeritud Teravmägede Lennuvälja (Svalbard Airport) temperatuuride rida (1912 – tänapäev) on üks vähestest pikaajalistest Kõrg-Arktika instrumentaalsetest temperatuuri ridadest. Seda rida pikendati, kasutades Teravmägedel talvitunud teaduslike ja jahiekspeditsioonide poolt tehtud ilmavaatlusi aastatel 1872-1915. Saadud temperatuuride rida võrreldakse kaudsete temperatuurist sõltuvate parameetritega (jääpuursüdamike δ18O kõverad, Barentsi mere triivjää piir ja Vard¸ temperatuuri kõver). Eesmärgiks on leida võimalusi mineviku kliima rekonstrueerimiseks. TTÜ Geoloogia Instituuti panuseks sellesse rahvusvahelisse uuringusse on Lomonosovfonna ja Holtedahlfonna liustiku puursüdamikest hapniku isotoopide suhte (δ18O) mõõtmine.
  • “Euroopa Liit ja kliima muutus” - Andres Tarand. Euroopa Parlament
  • “Eesti inimesed Antarktikas” - Vello Park. TTÜ Geoloogia Instituut
  • Meteoroloogilised mõõtmised Arktika triivjääl” - Erko Jakobson, Timo Palo. TÜ Geograafia Instituut
    • 2006. aasta sügisel startis jäätriivi laev TARA, mille juurde jääle paigaldati ilmajaam, 2 sonikanemomeetrit ning kiirgusmõõtja. Ettekandes kirjeldatakse rohke pildimaterjali abil mõõtevahendite paigaldamist jääle ning seniseid mõõtmistulemusi.
  • Uusi andmeid Eesti äikesekliimast” - Sven-Erik Enno. TÜ Geograafia Instituut
    • ​​​​​​Ülevaade põhineb suures osas 11 Eesti vaatlusjaama äikesepäevade kuu- ja aastasummadel vahemikus 1950 – 2000. Uuritud on äikese sessoonset jaotust, samuti pikaajalisi kõikumisi ja trende. Perioodi 1991 – 2003 kohta uuriti detailsemalt äikese territoriaalset jaotust kokku 23 jaama andmete põhjal.
  • Satellitmeteoroloogia olukorrast EMHI-s” - Jekaterina Serebrijan, Aarne Männik. EMHI
    • Ettekanne annab ülevaate EMHI olukorrast satellitandmete kasutamisel. Tutvustatakse EUMETSAT-i EUMETCast teenust ja erinevaid teenuse poolt kättesaadavaid andmeid ja võimalusi. Räägitakse viimase aasta arengutest satellitandmete kasutamisel ning tulevikuplaanidest.
  • 150 aastat Boriss Sreznevski, esimese Eesti sünoptiku sünnist” - Ain Kallis. EMHI
    • ​​​​​​B.Sreznevski kuulub Eesti tuntuimate meteoroloogide hulka. Ta töötas Tartu ülikoolis aastail 1894 kuni 1917, lugedes füüsikalise geograafia ja meteoroloogia kursusi. Prof Sreznevski oli ilmselt üks esimesi Eestis, kes püüdis ilma ennustada Tartus koostatud ilmakaartide põhjal. Kuidas suhtusid aga tartlased Metobsi prognoosidesse?

 

STENDIETTEKANDED

  • “Meteoroloogia lennunduse teenistuses” - Lennumeteoroloogia osakond. EMHI
  • “Pilved Lagujas 2006. aasta suve lõpul” - Tarmo Tanilsoo. Tartu Herbert Masingu kool
  • “EMHI klientide teenindamine 2006. aastal” - Klienditeeninduse osakond.
  • EMHI“Uusi keskmisi ja äärmuslikke agrometeoroloogilisi näitajaid 1961…2005. a andmetel. Ekstreemsetest taimekasvutingimustest 2006. aastal.” - L.Keppart, H.-M. Raudsepp, K.Loodla