2003. aastal mõjutas taimekasvatust Eestis:
- tugev pakane jaanuaris (Lääne-Eestis ja saartel õhus temperatuur alla -30 kraadi ja Ida-Eestis alla -35 kraadi), mis põhjustas talvekahjustusi viljapuudele ja marjapõõsastele kõikjal Eestis;
- sügava mulla külmumise tõttu pärast lume sulamist põldudele püsima jäänud rohke lumesulavesi, mis kahjustas ulatuslikult taliteravilja oraseid jt talvituvaid kultuure;
- tugev külmaperiood koos rohke lumega Eesti loodeosas aprilli alguses (pärast märtsi lõpu sooja), mis kahjustas talvituvaid kultuure;
- muldade aeglane tahenemine ja külviperioodi nihkumine tavalisest hilisemale ajale;
- vähene veevaru mullas vegetatsiooniperioodi algul, mis oli eelduseks põua tekkimiseks;
- tavalisest väiksem sademete hulk 1. maist kuni 31. juulini Lääne-Eestis ja saartel, mistõttu tekkis sealsetes piirkondades taimekasvuperioodil tugev põud;
- väga kõrge temperatuurirežiim juuli teisel poolel ja augusti algul, mis kiirendas taimede arengut ja koos põuaga põhjustas saagi vähenemist, teraviljadel tera peeneks jäämist;
- rohked sajud augustis (kohati juba juulis) Ida- ja Kirde-Eestis, mis põhjustasid liigniiskust, üleujutusi, takistasid koristustöid, saagi ikaldumist. Teravili lamandus, terad läksid peas kasvama, saagi kvaliteet langes, kartulid mädanesid jne.
- tugevad öökülmad juba septembri alguses, mis lõpetasid enneaegselt külmaõrnemate kultuuride kasvu ja sellega ühes vähendasid nende saaki.
Kahjuks tehti 2003. a. põllukultuuride agrometeoroloogilisi vaatlusi Eestis ainult Jõgeval, mistõttu on raske objektiivselt põhjendada ja hinnata taimede kasvutingimusi kogu vabariigis. Täpsem info http://www.jpbi.ee.
2003. a. ekstreemsus oli põhjuseks Looduskahjude hindamise kahjude komisjoni kokkukutsumiseks. Taimekasvatajatelt laekus 502 teatist ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu saamata jäänud saagi kompenseerimiseks. PM Taimekasvatusbüroo juhataja J.-R. Raukase Maamajanduse 2004. a. märtsi numbris avaldatud andmeil jäi 2003. a. saak saamata 12 281 hektarilt teraviljapõllult, 2926 hektarilt rapsipõllult ning 442 ha kartulipõllult.
Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut
Külli Loodla, EMHI