Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“.

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada võimalikud meetmed Haapsalu lahe rannikuveekogumi mittehea seisundi parandamiseks või nende puudumisel alternatiivsete lahenduste osas.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Suuremõisa jõe mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida nimetatud veekogumite koormusallikate mõju seisundile.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Kurna oja (VEE1093100) mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida veekogumi koormusallikate mõju seisundile. Analüüsimisel tuli hinnata, kas veekogumit mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula ning Ähijärve järve valgalal olevad koormusallikad, töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis nende pinnaveekogumite hea seisundi (vt lisa 1). Juhul, kui koormusallikate kaardistamise mõju vähendamise meetmete väljatöötamise käigus ilmneb, et...

Käesoleva töö eesmärgiks oli teha aasta jooksul olulisemate Pärnu lahe rannikuveekogumi ja Pärnu jõe Pärnu_3 vooluveekogumi seisundit iseloomustavate indikaatornäitajate seire sarnaselt riiklikule progammile ning võrrelda nii saadud keskkonnaseisundi hinnangut riikliku seire andmetega ning hinnata seisundit halvendavate ainete päritolu või näitajate kesiste väärtuste põhjusi.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Põduste jõe kogumi Põduste_2 kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.