Töö eesmärgiks oli kaardistada Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula ning Ähijärve järve valgalal olevad koormusallikad, töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis nende pinnaveekogumite hea seisundi (vt lisa 1). Juhul, kui koormusallikate kaardistamise mõju vähendamise meetmete väljatöötamise käigus ilmneb, et koormusallikad puuduvad, aga pinnaveele seatud piirnormid on siiski ületatud, on töö eesmärgiks tuua välja, millised seisundi hindamiseks kasutatavad kvaliteedielemendid ja -näitajate seisundiklasside piirid vajaks korrigeerimist ja teha muutmise ettepanek või tuua välja selleks vajalikud eeltegevused ja nende ligikaudne maksumus.
JÕEMÕISA-KAIU JÄRVESTIK
Jõemõisa järve ja Papijärve käsitletaks ühtse veekogumina 2057600_1 (Jõemõisa järv) ning Kaiu järve eraldi veekogumina 2057800_1 (Kaiu järv). Veekogumite seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud kesiseks. Viimati 2015. aastal tehtud seire kohaselt oli Jõemõisa veekogumi mittehea element fütoplankton, mittehea näitaja oli klorofüll a, fütoplanktoni kooslus ja Pielou ühtluse indeks. Mittehea seisundi põhjusena on nimetatud toiteaineid (Nüld).
Jõemõisa-Kaiu järvestiku vahetul valgalal olulisi koormusallikaid ei tuvastatud ja maakattetüüpide analüüsi põhjal lähtub järve vahetult valgalalt vaid lämmastiku koormus 2,5% ja fosfori koormus 4,6% kogu valgala koormusest. Veeseire tulemuste põhjal tuleneb 72% järve lämmastiku koormusest ja 93% fosfori koormusest kolmest uuritud sissevoolust. Ülejäänud koormus on seostatav seirepunktide ja järvestiku vahele jääva valgala osaga või põhjaveest tuleneva koormusega. Sissevoolude veeseire tulemused ja valgala kaardianalüüs viitab, et uuritud sissevoolude kaudu Jõemõisa-Kaiu järvestikku jõudvast koormusest olulise osa võib moodustada Uhmardu jõe valgalalt tulenev põllumajanduslik koormus. Mõju esineb eriti selgelt talvisel ja kevadisel perioodil, mil on rohkelt sademeid ja lumesulavett, mis põllumajandusmaadelt lämmastikku pindmise äravoolu ja veejuhtmete kaudu järvestikku kannavad. Ka Kääpa jõe valgalalt lähtuv lämmastiku kogus on suur. Fosfori puhul viitavad veeseire tulemused Kääpa jõe olulisusele, aga silma paistab ka Ristimurru kraavi mõju. Kääpa jõe ja Ristimurru kraavi puhul moodustavad metsaga seotud maakattetüübid rohkem kui 80% valgala pindalast. Ühtlasi on valgalal ulatuslikud maaparandussüsteemid, mis hõlmavad ka suure osa metsamaast. Kuigi metsa puhul on üldiselt tegemist loodusliku maakattetüübiga, siis mõjutab metsamaadelt lähtuvat koormust metsamajandamine ja maaparandus.
KAIAVERE JÄRV
Kaiavere järve käsitletakse eraldi veekogumina 2057100_1 (Kaiavere järv), mille seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud kesiseks. Viimati 2016. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (mittehea näitaja üldlämmastik, pH ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja fütoplankton (mittehea näitaja fütoplanktoni kooslus, fütoplanktoni Pielou ühetaolisuse indeks ja klorofüll a). Mittehea seisundi põhjusena on nimetatud toiteained, kuid täpne põhjus vajab uurimist. (Muna et al., 2020).
Maakattetüüpide analüüsi põhjal moodustab järve vahetu valgala lämmastiku koormus 5,9% ja fosfori koormus 7,8% kogu valgala koormusest. Veeseire tulemuste põhjal tuvastati, et vahetul valgalal asuvate maaparandussüsteemide alale jäävatel põllumajandusmaadel on oluline mõju kraavide kaudu järve jõudva vee kvaliteedile, kuid võrreldes põhilisest sissvoolust, Amme jõest, tuleneva koormusega on mõju kogu järve veekvaliteedile väheoluline. Küll aga ei ole kord kvartalis tehtava seire põhjal võimalik tuvastada põldudelt lähtuva koormuse dünaamikat, mistõttu võib põldude põhjustatud aastane koormuse olla alahinnatud. Veeseire tulemuste põhjal moodustab Amme jõest tulenev Püld koormus 83% ja Nüld koormus 57% järve väljavoolus tuvastatud koormusest. Nüld koormuse puhul on oluliseks ka Kõlaoja kaudu järve jõudev koormus, mis moodustab 42% järve väljavoolus tuvastatud koormusest. Varasema veeseire ja ka uurimusliku seire tulemuste põhjal on problemaatiliseks Nüld kõrge sisaldus Kaiavere järve vees, mida uurimusliku seire tulemuste põhjal mõjutab nii Amme jõest kui ka Kõlaojast tulenev koormus.
RAIGASTVERE JÄRV
Raigastvere järve käsitletakse eraldi veekogumina 2065000_1 (Raigastvere järv), mille seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud kesiseks. Viimati 2016. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (mittehea näitaja Nüld, pH ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi). Mittehea seisundi põhjusena on nimetatud varasem reostus. (Muna et al., 2020).
Kaardianalüüsi põhjal on valgalalt tulenev inimtekkeline koormus eelkõige seotud põllumajandusmaadega. Valgala maakattetüüpide analüüs viitab Nava oja kaudu järve jõudva koormuse olulisusele. Analüüsi põhjal moodustab järve vahetu valgala lämmastiku koormus 7% ja fosfori koormus 10% kogu valgala koormusest. Veeseire tulemuste põhjal tuleneb 63% järve lämmastiku koormusest ja 40% fosfori koormusest Nava oja sissevoolust. Järve sissevoolu ja väljavoolu arvutusliku aastase vooluhulga ja toiteainete koguse erinevus viitab, et osa järve väljavoolus tuvastatud vooluhulgast ja koormusest võib olla seotud põhjavee juurdevooluga. Varasema veeseire ja ka uurimusliku seire tulemuste põhjal on problemaatiliseks järvevee üldlämmastiku kõrge sisaldus, mida mõjutab toiteainete voogude analüüsi põhjal kõige enam Nava oja sissevoolust tulenev koormus. Seda mõjutab omakorda Nava oja valgala kõrge põllumajandusmaade osakaal, seejuures eriti kuivendatud põllumajandusmaade osakaal. Kõrge üldlämmastiku sisaldus esines eelkõige talvisel ja kevadisel seirekorral võetud veeproovides, mis viitab taimede kasvuks kasutamata jäävate toiteainete intensiivsele ärakandele põllumajandusmaadelt. Seisundi parandamise meetmeks on ette nähtud peamise sissevoolu valgala uuringu läbiviimine, mis on vajalik täiendavate meetmete väljatöötamiseks.
TAMULA JÄRV
Tamula järve käsitletakse eraldi veekogumina 2126200_1 (Tamula järv), mille seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud kesiseks. Viimati 2016. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element füüsikaliskeemilised kvaliteedinäitajad (mittehea näitaja Püld, pH ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja suurtaimed (mittehea näitaja mändvetikad, kardhein ja suurtaimestiku ökoloogiline kvaliteedisuhe). Mittehea seisundi põhjus vajab täpsemat uurimist. (Muna et al., 2020).
Tamula järve valgala maakattetüüpide analüüsi põhjal on lämmastiku koormuse puhul kõige olulisemaks Haraku oja ja sellest ülesvoolu jääva valgala osa lämmastiku koormus. Fosfori puhul on kaardianalüüsi põhjal suurem mõju asustusest tuleneval koormusel. Sissevoolude veeseire põhjal on nii lämmastiku kui ka fosfori puhul ülekaalukalt kõige olulisemaks Haraku oja koormus. Asustuse mõju avaldub pindmise äravoolu ja muutliku vooluhulgaga sissevoolude kaudu ning järve läänekalda kraavides tuvastati veevool vaid üksikutel seirekordadel, mistõttu jääb järve ümbruses asuvatest koormusallikatest tulenev mõju veeseires osaliselt tuvastamata. Tamula järve suurselgrootute tavapärane seisund on kehtivate kriteeriumide järgi hea ja kesise piiril.
ÄHIJÄRV
Ähijärve käsitletakse eraldi veekogumina 2136000_1 (Ähijärv), mille seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud kesiseks. Viimati 2019. aastal tehtud seire (v.a suurtaimed) põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element suurselgrootud põhjaloomad (mittehea näitaja taksonirikkus, Shannoni taksonierisus ja happelisusindeks). 2018. aastal tehtud seire põhjal oli mitteheaks elemendiks suurtaimed (mittehea näitaja taksoni keskmine tundlikku, vooluvete tundlike taksonite arv, tähtsamad taksonid ohtruse järgi, CHBR, ja suurtaimestiku ökoloogiline kvaliteedisuhe). Mittehea seisundi põhjus on teadmata. (Muna et al., 2020).
Kaardianalüüsil põhinevates koormuse arvutustes on kasutatud keskmisi ärakande koefitsiente. Ähijärve valgalal on madala intensiivsusega põllumajanduslik tegevus, mille põhjustatud koormus on tõenäoliselt oluliselt väiksem keskmise põllumajandusliku tootmisega kaasnevast koormusest. Kaardianalüüsil põhinev koormuse arvutus hindab seega Ähijärve valgalalt lähtuvat põllumajandusliku koormust üle. Lisaks tuleb arvestada, et välitööd toimusid vaid neljal korral, mistõttu ei väljenda veeseire tulemused hästi koormuse dünaamikat ja periooditi võis järve jõudev koormus olla suurem kui uurimusliku seire käigus tuvastati. Lisaks on veeseire tulemused mõjutatud ka aasta eripäradest nagu jääkatte puudumine ja vähene lumikate. Kaardianalüüsi põhjal on valgalalt tulenev inimtekkeline koormus eelkõige seotud põllumajandusmaadega ja loomakasvatusest potentsiaalselt keskkonda jõudva koormusega. Järve sissevoolude vooluhulk on väike ja nende kaudu lisanduv toiteainete koormus tagasihoidlik. Uurimusliku seire tulemuste põhjal ei tuvastatud veekogumi seisundit mõjutavaid valgalalt veekogumisse jõudvaid märkimisväärsed inimtekkelisi ainevooge (fosfor, lämmastik, BHT5 ja heljuvaine).
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed