Töö eesmärgiks oli välja tuua Kurna oja (VEE1093100) mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida veekogumi koormusallikate mõju seisundile. Analüüsimisel tuli hinnata, kas veekogumit mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega. Töö lõpptulemuseks oli veekogumile meetmekava ja ettepanekute välja töötamine, millised tagaksid hiljemalt aastaks 2027 vähemalt hea seisundi saavutamise. Vajadusel tuleb koostada ettepanekud lähtuvalt veeseaduse § 38 sätestatud erandi kohaldamiseks keskkonnaeesmärkide saavutamisel.
Veemajanduskavas on Kurna oja (VEE1093100) määratud tugevasti muudetud vooluveekogumiks. Veekogu on kalastiku elupaigana väheoluline. (Keskkonnaministri määrus 16.04.2020 nr 19). Veekogumi ökoloogiline seisund on aastatel 2014-2019 määratud kesiseks. (KAUR 16.09.2020. Veekogumite koondseisund 2019).
Kurna oja on peakraav, mille ökoloogilise seisundi kõrvalekalded heas seisundis loodusliku jõe seisundist on paratamatud. Oja ei ole kalastikuliselt oluline. Muude elustiku näitajate lõikes varieerub Kurna oja seisund kesisest kuni väga heani. Senise seire alusel on füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate koondmäärang läbiviidud seiretel olnud hea, kuid on esinenud kesiseid näitajaid üldlämmastiku, üldfosfori ja lahustud hapniku sisalduse osas. Kurna oja seisund ei mõjuta negatiivselt Ülemiste järve seisundiklassi. Kurna oja keemiline seisund on hea ja ei avalda üleliigset koormust suudmeks olevale olulisele pinnaveekogule – Ülemiste järvele. Püsivateks mittehea seisundi põhjusteks (oluliseks koormuseks) on hüdromorfoloogia ja vee baariumi sisaldus. Nende näitajate muutmiseks kulutõhusaid meetmeid teada ei ole. Oja peab jääma toimima peakraavina sotsiaalmajanduslikel (maakasutuse võimaldamine) põhjustel. Biolodu on vajalik koormuse kontrolliks ja ringtee transpordiavariide keskkonnariski maandamiseks Ülemiste järvele. Baariumi looduslikud väärtused enne inimtegevuse mõju teada ei ole. Oluliseks riskiks on põllumajanduslik maakasutus.
Kokkuvõte
Kurna oja on praegu määratud tugevasti muudetud vooluveekoguks (TMV), sisuliselt on tegemist tehisveekoguga (TV). Vooluveekogumi keskkonnaeesmärgid on soovitatav looduslikel ja sotsiaalmajanduslikel põhjustel leevendada või kehtestada asjakohased erandid vastavalt veeseaduse paragrahvides 38–42 sätestatule. Tänaseks kadunud Katku peakraavi ja sellega seotud maaparandussüsteeme hakati rajama juba mõisate perioodil. Tehisveekogumi puhul on looduslähedase veekogumi kriteeriumidele vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamine võimatu. Keskkonnaalaseid või sotsiaalmajanduslikke vajadusi, mida väljakujunenud maa- ja veekasutus rahuldab, ei ole võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohast oluliselt paremad ning ei tooks kaasa ülemäära suuri kulutusi. Veemajanduskava juhtimise seisukohast vajadust Kurna oja veekogumi eraldi arvestuseks ei ole. Kogum on soovitatav nimekirjast kustutada ja selle valgala liita Ülemiste järvega veekogu veekasutuse eesmärgist lähtudes. Alternatiiviks on kogumi määramine tehisveekoguks ja keskkonnaeesmärgina piirduda hea keemilise seisundi hoidmisega.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed