Töö eesmärgiks oli välja tuua Põduste jõe kogumi Põduste_2 kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust. Lisaks oli eesmärgiks välja selgitada, millised meetmed on sobilikud Põduste_2 seisundi, sh hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja veekogu tervendamise tegevusplaan.
Põduste_2 kogum on hinnatud loodusliku veekogu alamkategooriasse ning tüüpi1 V2B - heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km².
Põduste_2 kogumi koondseisund on kesine hüdromorfoloogia ja kalastiku näitajate tõttu. Kogumi kesise seisundi põhjused ei tule välja seirearuannetes, kuid seirearuannetes viidatakse sellele, et jõel tuleb teha täiendavaid uuringuid. Kogumi hüdormorfoloogilisele seisundile, aga ka veekvaliteedile avaldab eelkõige mõju selle kasutamine ja hooldus maaparanduseesvooluna. Jõgi on sirgeks ja sügavaks kaevatud ning jõe looduslikkus on vähenenud.
Kui jõgi jääb edaspidi ka maaparanduse eesvoolude hulka, mis tähendab, et jõge puhastatakse regulaarselt, siis pole mõtet jõe taastamisse investeerida. Jõkke voolavatele kraavidele pole settebasseine rajatud, ja neist olulisemaks tuleb siin pidada settelodusid, mis pidurdaks toitainete levikut jõkke ja Läänemerre. Lisaks on koormuseks veepinna täielik varjatus väga pikkadel lõikudel. See pärsib veesiseste taimede kasvu ja vaesestab biotoopi. Kogum voolab täielikus varjus ligi 70%- l pikkusest.
Põduste_2 kogum on kaotanud oma looduslikkust äärmuslikult ning selle taastumine on seni olnud väga tagasihoidlik.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed