Publikatsioonid

Eesti looduse üheks lahutamatuks osaks on talvine lumikate. Lumikate integreerib endas mitme kuu ilmastikuolud, olles seetõttu heaks kliimamuutuste indikaatoriks.

Teatmik on kokkuvõte Eesti meteoroloogide viimase poole sajandi päikesekiirguse mõõtmistest ja peaks pakkuma huvi paljude elualade esindajatele, nagu näiteks meteoroloogid, klimatoloogid, bioloogid, põllumehed, arhitektid, helioenergeetikud ja meedikud.

Raamat annab ülevaate ekstreemsetest ilmanähtustest, nende sagedusest ja territoriaalsest jaotumusest ning tutvustab asjakohaseid mõisteid.

Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“. 

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele. 

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.