Publikatsioonid

Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“. 

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele. 

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.

Analüüsi käigus teostati Pärnu rannikujaama ja Sauga meteoroloogiajaama õhutemperatuuri, sademete, õhuniiskuse, keskmise ja maksimaalse tuule kiiruse ning tuule suuna andmeanalüüs.

Käesoleva töö eesmärk oli hinnata korduva kõrgveetaseme poolt mõjutatud rannikualasid ning määratleda korduva suurveega alad sisemaal.

Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.

Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite  voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.