Liigu edasi põhisisu juurde
Uuringud ja aruanded
Andis välja Kliimaministeerium  /  Koostas Tartu Ülikool Avaldatud: 17.03.2024  /  Uuendatud: 26.03.2024

Poollooduslikud niidukooslused ehk pärandkooslused on väärtuslikud ökosüsteemid, mille pikaajaliseks püsimiseks on vajalik inimese mõõdukas toimetamine - karjatamine ja niitmine. Niidukooslusi iseloomustab erakordselt kõrge liigiline mitmekesisus nii rohttaimede kui ka kõigi teiste elustikurühmade hulgas, mullaseentest putukate ja lindudeni. Niidukooslustega on seotud suur osa Euroopa ja Eesti elurikkusest ning nad on olulised looduse hüvede (ökosüsteemiteenuste) hoidjad ja pakkujad, tagades tolmeldajate, põllumajanduskahjurite looduslike vaenlaste ja paljude teiste liikide säilimise, stabiilse süsinikusidumise ja -ladustamise, maastikulise ilu, maastike mitmekesisuse olemasolu, pärandi säilimise jne. Selleks, et niidukoosluste elurikkust jätkuvalt hoida ning tagada nende säilimine ka edaspidi tuleb alasid sobivalt hooldada. Ilma niitmise või karjatamiseta nad võsastuvad, roostuvad ning neile omase taimestiku liigiline koosseis muutub ja liikide arv väheneb. Eestis loetakse poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste hulka neid niiduökosüsteeme, mis on pikaajaliselt olnud niitudena (karja- või heinamaadena) kasutuses (sh puisniidud ja puiskarjamaad) ning mida ei ole teadaoleval ajal kultuuristatud, küntud või väetatud. Pärandkoosluste hulka kuuluvad loopealsed, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud.

Töö eesmärgiks oli vastavalt tellija poolt püstitatud ülesandele anda hinnang kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud pärandkoosluste elupaikade sidusus ning elupaikadega seotud liikide populatsioonide säilimine. Töö tulemusena leitakse iga poolloodusliku koosluse elupaigatüübi kohta kui suur peaks olema nende hooldatav kogupindala (hektarites) ning kus paiknevad kõige olulisemad alad (elupaigatüübi kaupa), mille säilimine tagaks poollooduslike kooslustega seotud erinevate liigirühmade ohustatud liikide säilimise. Samuti tuuakse hinnangus välja elupaikade tuumalad ning taastamiseks ja hooldamiseks esmajärjekorras keskendumist vajavad piirkonnad, et tagada elupaigale omaste populatsioonide sidusus. Töö väljundiks on metoodika kirjeldus ning kaardikihid. 

Märksõnad: niidukooslus, elurikkus, ökosüsteem, kaitsekorralduskava, niiduelupaik, pärandkooslus, heinamaa