Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.
Antud töös on Landsat-8 (USA) satelliidiandmete alusel hinnatud maapinna temperatuure ja võimalikke soojussaari suuremates Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere) ja nende lähiümbruses ajavahemikus 2014-2019.
Loe uudist
Soojussaarte analüüs aitab kliimamuutustega kohanemist paremini planeerida (2020)
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. Muuhulgas aitab soojussaarte analüüs ennetada ka krooniliste haigete, eakate ja laste terviseriske.
Märksõnad: kuumalaine, soojussaar, tulevikukliima, tihestusalad, satelliidiandmed, seireandmed.