Publikatsioonid

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Audru jõe ning selle lisajõgede Laisma peakraav, Oara oja, Ridalepa oja, Maima peakraav, Malda oja ja Uruste oja valgaladel olevad koormusallikad, neile avalduv koormus ning kirjeldada koormuste mõju vähendamise meetmeid eesmärgiga parandada pinnaveekogum

Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.

Antud töö valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel, et leida erinevate põllumajanduskultuuride viljelemisel tekkivate kasvuhoonegaaside keskmised väärtused Eestis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ võeti vastu vältimaks või vähendamaks pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.

1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.

Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.

Metsamaa omandiline kuuluvus on olulise tähtsusega indikaator riikide metsanduse ja metsasektori kirjeldamisel.

Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.

Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.