Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kirikumäe järve valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Veemajanduskava järgi oli Kirikumäe järve seisund 2013. ja 2014. aastal kesine (Keskkonnaministeerium, 2016). Kogumi kesine seisund on välja toodud ka eelmise perioodi (2009-2015) veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2010). Viimase pinnaveekogumite seisundite vahehinnangu järgi on kogumi seisund püsinud kesisena ning kesise seisundi elemendina on välja toodud füüsikalis-keemiline seisund (Nüld, Püld) ja suurselgrootud. Ebasoodsa seisundi põhjustena on toodud toitained, looduslik põhjus ja hindamissüsteemi puudulikkus (Keskkonnaagentuur, 2018). Kirikumäe järve seisundit on seiratud 2010. aasta väikejärvede seire ja 2017. aasta väikejärvede hüdrobioloogilise seire raames (Eesti Maaülikooli põllumajandus ja keskkonnainstituut hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool, 2017).
Kirikumäe järvele on koostatud keskkonnakorralduskava (vt peatükk 3.3). Selles nähakse ette mitmeid tegevusi järve looduskaitselise seisundi hoidmiseks ja parandamiseks. Kõik meetmed on uurimuslikud. Järvel on mitmel korral teostatud seiret. Viimase seire tulemusi võrreldi järvele tüübiomasemate lävendväärtustega. Selle tulemusena selgus, et järve koondseisund on hea. Valgalal olevad püsielanikega majapidamised on rajanud tänapäevased reoveelahendused. Ülevaatusel ei tuvastatud veeseadusest tulenevate piirangute rikkumist.
Järve seisund on hinnatud viimase seire andmetel heaks, kuid eelmistel kordadel on see olnud kesine. Tegelikult oli seisund 2017. a. väga napilt hea. Ühe kvaliteedinäitaja väärtus halvemasse kvaliteedi klassi oleks koondhinnangut muutnud. Sellest lähtuvalt ei saa eristada ühtegi koormust olulise mõjuallikana, pigem on mõjurid talutavuse piiril.
Kokkuvõtvalt:
- Lugeda järve seisund hea ja kesise piiril olevaks.
- Täiustada seda tüüpi järvede hindamismetoodikat arvestades, perifüütoni kvantitatiivset analüüsi.
- Valgalal olevad koormused hinnata järvele talutavuse piiril olevaks. Hoiduda koormust tõstvatest tegevustest (hüdromorfoloogiline muutmine, toitainekoormuse lisandumine).
- Kuna järv asub kaitsealal, lähtuda kaitsekorralduskava tegevustest.
- Tõsta valgalale jäävate elamute asunike veekaitsealastest teadlikkust. Eriti tuleb tähelepanu pöörata puhkekompleksi pidajale.
- Paigaldada RMK puhkealale veekaitse põhimõtete infotahvel.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed