Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Mõra jõe valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on seatud eesmärgiks saavutada Mõra jõe hea seisundiklass aastaks 2027. Veemajanduskava järgi oli kogumi seisund 2013. ja 2014. aastal kesine. Veemajanduskava meetmed on välja töötatud 2013. aasta seisundite põhjal. Viimase vahehinnangu (Keskkonnaagentuur, 2018) järgi on kogumi seisund jätkuvalt kesine.
Mittehead seisundit põhjustavad koormusallikad, mille puhul tuleks ette näha meetmeid seisundi parandamiseks:
- paisud, eriti Haaslava kalamajandi pais, mis takistab Emajõe kalade rännet.
Keskkonnariski põhjustavad koormusallikad, mille puhul tuleks ette näha meetmeid saasteriski ohjamiseks:
- põllumajanduslik hajukoormus;
- paisjärvedele avalduv koormus kanaliseerimata elamutest ja tihedalt asustatud kaldaaladelt.
Kokkuvõtvalt:
- viia läbi jõe- ja kalastiku-uuring, et hinnata Haaslava kalamajandi paisust üles- ja allavoolu jäävate jõeosade väärtust kalade elu- ja sigimispaigana ning hinnata eelprojekti täpsuses sellise kalapääsu võimalikkust, mis võimaldab kogumi soodsa seisundi saavutamist ja kalamajandi töö jätkamist üheaegselt;
- kui uuringu põhjal ei vii rändetee avamine Haaslava kalamajandi paisul veekogumi hea seisundi saavutamiseni, kaaluda kogumi määramist TMV-ks või kalastikuliselt vähe oluliseks;
- viia läbi füüsikalis-keemilist seiret seirekohades, mis iseloomustaksid erinevat tüüpi jõelõike ning tihedamalt asustatud piirkondade mõju;
- viia ellu varasemalt kavandatud meetmed toitainete koormuse vähendamiseks (Kurepalu järve piirkonna ühiskanalisatsiooni välja ehitamine, paisjärvede tervendamine).
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed