Käesoleva töö eesmärgiks oli Taebla vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Taebla voolveekogumi seisund on Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud VMK kohaselt halb. Lähtuvalt 2016. aasta pinnaveeseire tulemustest ja erinevatest uuringutest ning vastavalt 2017. aasta veekogumite seisundite koondhinnangule (edaspidi koondhinnang), mis on kinnitatud veemajanduskomisjoni 12.12.2018 protokolliga, on Taebla vooluveekogumi ökoloogilise seisundi mitte headeks elementideks kalastik ja suurselgrootud põhjaloomad (edaspidi SUSE). Ökoloogilise seisundi mitte headeks näitajateks on SUSE taksonirikkus (T), SUSE vooluvete tundlike taksonite arv (EPT), SUSE Shannoni taksonierisus (H), SUSE taksoni keskmine tundlikkus (ASPT), SUSE Taani vooluvete fauna indeks ja kalastikuindeks (JKI). VMK meetmeprogrammi lisa 1 kohaselt tuleb Taebla vooluveekogumil piirata/vältida saasteainete koormust ja piirata koormust hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Meetmeprogrammi kohaselt tuleb Taebla vooluveekogumil rakendada järgmisi meetmeid:
- Täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja/või loa tingimuste täitmise üle (paisud);
- Koprapaisude likvideerimine; Kobraste arvukuse piiramine jahiga;
- Uuring veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks.
VMK lisa 10 (Veekogumite keskkonnaeesmärgid ja erandi seadmise põhjendused) põhjal on Taebla vooluveekogumi seisundi eesmärgiks seatud aastaks 2027. saavutada kesine seisund, erandi seadmine on põhjendatud vastavalt VRD artikli 4 põhjendustega (4/1 tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja ja 4/3 looduslikud tingimused - nt pikk viibeaeg, ärakuivamine).
Seire andmed, uuringu käigus teostatud reostuskoormuste arvutused ja varasemad uuringud toetavad seda, et suuremaks koormuseks võib pidada põllumajanduslikku hajukoormust. Lisaks on suur mõju Taebla jõe elustikule kobraste poolt rajatud paisutustel. Üldjoontes jagunevad Taebla vooluveekogumi probleemid kaheks:
- hüdromorfoloogiline surve;
- toitainete heide vette, peamiselt hajukoormusest (põllumajandus)
Taebla vooluveekogumil viimasel kolmel aastal ei ole veemajanduslikke meetmeid rakendatud. Võimalikud meetmed Taebla vooluveekogumil on järgmised:
- Taebla aleviku reoveepuhasti peab vastama vee erikasutusloaga kehtestatud saasteainete piirväärtustele, et ei toimuks ka ajutisi mõjusid Taebla vooluveekogumile.
- Korrata ühe aasta jooksul Taebla jõel füüsikalis-keemilist seiret 2018. aasta operatiivseire punktides 8, 9 ja 10 ning Taebla reoveepuhasti heitvee väljalaskmel.
- Alam- ja keskjooksul, kus põhiliseks koormuseks on põllumajandus, tuleks kaaluda veekaitsevööndi suurendamist. Sellega tagatakse suurem puhvervöönd ja väheneks toitainete ärakanne.
- Kesk- ja alamjooksul tuleb põllumajandusettevõtetel järgida veekaitsemeetmeid vedelsõnniku laotamisel.
- Koprapaisude likvideerimine ja arvukuse piiramine. Kuna koprapaise on palju siis enne hüdromorfoloogiliste parandustööde kaalumist, tuleb välja selgitada, kas on võimalik Taebla vooluveekogum saada kopravabaks.
- Taebla vooluveekogumi tõkestusrajatiste punktis 5.9 esitatud viie tehisliku paisutuse ümber kujundamine selliselt, et oleks tagatud kalade läbipääs iga veeseisu juures.
- Kaopalu karjääri väljavoolu kraavi rekonstrueerimine, eksperthinnangu alusel (millise kaldega kraav peab olema, et väheneks liivasette väljakandumist Taebla jõkke).
- Teostada sotsiaal - majanduslik analüüs Taebla vooluveekogumi hüdromorfoloogiliste parandustööde osas. Arvestada tuleb asjaolusid, et looduslikku jõesängi on säilinud ainult ca 12 km ning loodusliku olukorra taastamisega võivad kaasneda probleemid maaomanikega. Seega tuleb välja selgitada kui suured kulud kaasnevad Taebla jõe loodusliku hüdromorfoloogia taastamisega ja kas see on teostatav.
- Muuta Taebla vooluveekogum tugevasti muudetud pinnaveekogumiks. Eesmärgiks on tagada, et tugevasti muudetud veekogum ei ohustaks looduslähedases seisus veekogusid. Seega tuleb tugevasti muudetud vooluveekogumis tagada hea keemiline ja füüsikalis-keemiline seisund, ülejäänud eesmärkidest on mõistlik loobuda. Meedet saab rakendada pärast sotsiaal - majandusliku analüüsi läbi viimist.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed