Elurikkus ja maakasutus

Keskkonnahoidlik areng elurikkuse ja maakasutuse valdkonnas

Elurikkus ja heas seisundis ökosüsteemid on meie ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega, olles meie majanduse ja heaolu vundamendiks. Need tagavad mitmekesised looduse hüved nagu toidu tootmine, välisõhu saasteainete puhverdamine, süsiniku sidumine, veerežiimi reguleerimise või puhkevõimalused ning toetavad nii kliimamuutustega kohanemist kui ka nende leevendamist. Elurikkuse ja maakasutuse valdkonnas laiemalt on keskkonnahoidlik areng ebaühtlane.

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks võtta aastaks 2030 kaitse alla 30% Euroopa Liidu maismaast ja siseveekogudest – 2023. aasta seisuga oli üleeuroopaliselt kaitse all 26,4%. Eestis katavad kaitstavad alad 2026. a jaanuarikuu seisuga Eesti territooriumist ligikaudu 20,1% (koos väiksemate veekogudega), koos suurte järvedega 21,1% ja 28,9% merealast. Maismaaökosüsteemide sidusus ehk omavaheline ühendatus ja elupaigahüve väärtus on Eestis oluliselt kõrgem just kaitstavatel aladel. Euroopa Liidu looduse taastamise määrus on esimene omataoline kogu liitu hõlmav terviklik õigusakt ja peamine vahend 2030. aastaks seatud Kunmingi-Montreali ülemaailmsete elurikkuse eesmärkide saavutamiseks. Määrusega on seatud Euroopa Liidu tasandi sihid rakendada tulemuslikke taastamismeetmeid vähemalt 20% maismaa- ja merealadel aastaks 2030 (aidata Euroopa Liidu elurikkus taastamise teele) ning taastada kõik taastamist vajavad ökosüsteemid aastaks 2050. Selle saavutamiseks kehtestatakse liikmesriikidele siduvad eesmärgid ning nõue koostada riiklikud looduse taastamiskavad, mis toetavad elurikkuse säilitamist, taastamist ja ökosüsteemide vastupanuvõimet. Looduse taastamise kava koostamisest loe lähemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt.

Maa ja muld on kriitilised loodusressursid, mis on aluseks toidu, energia ja tooraine tootmisele ning paljudele ökosüsteemiteenustele. Mulla seisund määrab sellel kasvavate taimede koosluse ja kvaliteedi, mis omakorda mõjutab kogu ökosüsteemi toimimist. Kuigi täna veel puuduvad mõõdikud mulla seisundi hindamiseks, siis hinnanguliselt üle 60 % Euroopa muldadest ei ole heas seisundis. Mulla degradatsiooniprotsessid, nagu orgaanilise aine kadu, erosioon ja tihenemine, mõjutavad juba praegu põllumajanduse tootlikkust. Samal ajal suurendavad kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused survet olemasolevate viljakate muldade kasutamisele, mistõttu tuleb üha enam keskenduda nii muldade hea seisundi taastamisele kui ka nende vastupidavuse suurendamisele. Kooskõlas Euroopa Liidu nullsaaste-eesmärgiga on võetud ambitsioonikas siht saavutada 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund ning maa nullnetohõive ehk seisukord, mille puhul maa hõivamine tehislike pindadega ei tule (pool)looduslike ökosüsteemide arvelt. Loe edasi keskkonnaülevaatest.

Magevee- ja mereressursside kaitsmiseks ja majandamiseks loodud kaks peamist õigusraamistikku – veepoliitika raamdirektiiv (VRD) ja merestrateegia raamdirektiiv (MSRD). VRD kohaselt peavad liikmesriigid saavutama oma pinna- ja põhjaveekogumite vähemalt hea seisundi ning MSRD kohaselt mereala hea seisundi. Eestis vete head seisundit saavutatud ei ole. Läänemere eutrofeerumine on tingitud liigsest toitainete (lämmastiku ja fosfori) juhtimisest merre, suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük. Pinnaveekogumite märkimisväärseim survetegur on hajureostus.

Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt tuleks Eestil täiendavalt investeerida hinnanguliselt 0.8 miljardit eurot aastas enam kui praegu, et saavutada keskkonnaeesmärgid sellistes valdkondades nagu saastuse vältimine ja kontroll, ringmajandus ja jäätmekäitlus, veekaitse ja -majandus ning elurikkus ja ökosüsteemid. Eesti keskkonnainvesteeringute puudujääk ületab liikmesriikide keskmist. Eriti suur rahavajadus on seotud elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega.