Liigu edasi põhisisu juurde

Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.

Tableau embed – Invasiivsedliigid
  • Invasiivsed liigid on oluliseks surveallikaks kohalike liikide hea seisundi säilimisele. Kui võõrliike on Eesti looduses 01.01.2024 seisuga registreeritud kokku 1003, siis invasiivseks loetakse neist 66 liiki ning potentsiaalselt invasiivseks 71 liiki, enamiku invasiivsus on määramata.
  • Seni on aastas riiki jõudnud invasiivsete liikide arvuks loetud 2–3 liiki aastas, kliimamuutustega kohanemise arengukavas määratud sihttase 2030. aastaks on 0–1 liiki aastas. Invasiivsete võõrliikide Eestisse tuleku põhjuseid on ka teisi kui üksnes kliimamuutused, näiteks muutused kaubanduses ja merevedudes.
  • Invasiivsete võõrliikide põhjustatud globaalne majanduskahju on IPBES (The Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) hinnangul perioodil 1970-2020 iga kümnendiga neljakordistunud. 2017. aastal hinnati globaalne majanduskahju 162,7 miljardile USA dollarile aastas, ületades 54 Aafrika riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT). 

Loe võõrliikidest edasi Keskkonnaameti veebilehelt.

Märksõnad: võõrliigid, kliimamuutus
Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026