Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine

Keskkonnahoidlik areng kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise valdkonnas

Kliimamuutused on ilmastikurežiimis esinevad ulatuslikud ja pika aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad ilmneda nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Kliimamuutused võivad olla nii looduslikud (nt 100 000 aastase kestvusega jääaja tsüklid) kui ka inimtekkelised.

Kliimamuutuste leevendamisel on järgnevatel aastatel oluline leppida kokku ja viia ellu riigi 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. See protsess mõjutab oluliselt kõikide teiste valdkondade arengut Eestis ja määrab meie teekonna 2050. aasta kliimaeesmärkide poole. Kliimapoliitilised eesmärgid vajavad selget seadusandlikku raamistikku, et tagada nii eesmärkide saavutamine kui ka kindlus majandussektorite tuleviku suhtes. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel.

Pikaajaliselt on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamisel liikunud õiges suunas – alates 1990. aastast on riigi netoheite vähenemine üks kõrgemaid vähenemise tasemeid Euroopa Liidus. Ka taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärselt kasvanud ning ületab Euroopa Liidu keskmise taseme. Samal ajal on Eesti üks Euroopa Liidu energiaintensiivsemaid riike ning meie majanduses tekib ühe SKP euro kohta oluliselt rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui liikmesriikides keskmiselt. See tuleneb põlevkivi olulisusest energiasüsteemis, ressursimahukate tööstusharude olulisusest aga ka iganenud infrastruktuurist korterelamutes ja kaugküttevõrkudes. Hoonete renoveerimise tempos on küll tehtud edusamme, kuid elamufondi energiasäästlikkuse suurendamine vajab jätkuvat hoogustamist. Energiasüsteemi ümberkujundamisel on Eestis seatud selged sihid: põlevkivist elektritootmine lõpetatakse 2035. aastaks ning põlevkivi kasutamine energiatootmises järk-järgult 2040. aastaks. Need otsused loovad pikaajalise suuna, mis toetab nii kliimaneutraalsuse saavutamist kui ka investeeringute sihitust.

Kliima- ja ilmastikuriskide suurenemine eeldab ka terviklikku kohanemispoliitikat. Keskmine õhutemperatuur tõuseb siin geograafilise paiknemise tõttu globaalsest keskmisest kiiremini, suurenenud on sademete summa, suved on muutunud kuumemaks ning talved soojemaks. Viimastel aastatel on sagenenud tormid, tugevad sademed ja jäävihmad, põhjustades majanduslikke kahjusid nii hoonetele, metsadele kui ka põllumajandusele. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise puhul on oluliseks suunaks kohanemisega seotud eesmärkide ja riskide süsteemne lõimimine valdkondlikusse poliitikasse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse. See on vajalik, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Kohanemismeetmete arendamine, sh riskihinnangud, taristu vastupidavus ja looduspõhised lahendused, vajab jätkuvat investeeringute kasvu, et hoida majandust ja elukeskkonda tulevikuriskide eest paremini kaitstuna. Eestis on arendamisel nii kliimariskide hindamine kui ka kohanemismeetmete laiendamine, kuid edasiminek sõltub investeeringute kasvust, sh ka taristu ja looduspõhiste lahenduste valdkonnas. 

Euroopa Komisjoni ülevaate kohaselt toetatakse kliimainvesteeringuid Eestis aastatel 2021–2027 märkimisväärsetes summades, seejuures laekub riigieelarvesse heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu. Eestil tuleks täiendavalt investeerida hinnanguliselt 0.8 miljardit eurot aastas enam kui praegu, et saavutada keskkonnaeesmärgid sellistes valdkondades nagu saastuse vältimine ja kontroll, ringmajandus ja jäätmekäitlus, veekaitse ja -majandus ning elurikkus ja ökosüsteemid. Eesti keskkonnainvesteeringute puudujääk ületab liikmesriikide keskmist. Eriti suur rahavajadus on seotud elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega.