Keskkonnaülevaade - muld ja maahõive

Põhisõnumid

Heas seisundis muld tagab elutähtsad ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved ning on paljude majandussektorite alus.
Eesti muldade head seisundit on säilitanud pigem vähene maa hõivamine tehislike pindadega, lühike kasvuperiood ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine.
Olulisemateks väljakutseks Eestis on põllumuldade happesus ja liigne fosforisisaldus.

Seisund

ETAK-i (Eesti topograafia andmekogu) andmetel põhineva Eesti maahõive kaardistuse alusel moodustasid 2023. aastal Eesti pindalast suurema osa metsamaa (51,6%), haritav maa (23%), märgalad (7,5%) ja lagedad alad (7,3%).
Ehitised (hooned ja rajatised) katsid 0,3% maismaast ehk 141 km² suuruse ala ning teede alla jäi 462 km² suurune ala, ehk 1,0% maismaast. Võrreldes hoonestuse osakaalu kohalikes omavalitsustes, oli kõige suurem ehitiste osakaal Rakveres (10,3%), Tallinnas (9,6%) ning Viljandis (9,1%).
Mullatüübist lähtuvalt moodustasid Eestis maismaapindalast 70,6% mineraalmullad, 23% turvasmullad, 5,8% turvastunud mullad ning 0,6% tehismullad.
Teistest mullatüüpidest enam kasvuhoonegaase emiteerivad turvas- ja turvastunud muldadel asuvad põllumaad moodustasid haritavast maast 9.4%.

Maahõive kaardistusega saab tutvuda siin.

Eesti mullad on oma tekkelt ja olemuselt väga eriilmelised, kuid üldiselt võib nende seisundit pidada heaks.
37% põllumuldadest olid perioodil 2020-2024 happelised, 1% enam kui eelneval perioodil. Põllumullad on happelised peamiselt Lõuna-Eestis. Uuri edasi siit.
Mulla orgaanilise süsiniku varu on põllumuldade seirealadel suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on 80ndate teises pooles teostatud sügavkünnid, mis on efektiivne horisondi tüsendamise meede. Uuri edasi 2018. aasta põllumuldade seire koondanalüüsi aruandest ja 2023. aasta põllumuldade seire koondanalüüsi aruandest.
Eestis asuvad tallamise suhtes Euroopa ühed kõige ohustatumad mullad – 55% on hinnatud kõrge tallamisriskiga muldadeks. Seda näitlikustab ka meie muldade kõrge lasuvustihedus ehk mahukaal, mille negatiivseid muutuseid on tuvastatud vaid üksikutel seirepõldudel. Nendel muldadel on tihenemise oht näiteks liiga raskete põllu- või metsatöömasinate kasutamisel või suure karjatamiskoormuse tingimustes. Allikad: Keskkonnaagentuur, 2024; EUSO Soil Health Dashboard, 2024
Põllumuldade fosforisisaldus oli 39% põllumuldade proovidest liiga kõrge, 32% proovidest madal ning 29% optimaalne (periood 2020-2024). Veekogumite seisundit ohustavat liiga kõrget fosforisisaldust esines kõige enam Põlvamaal (55% proovidest), Lääne-Virumaal (51% proovidest), Viljandi- ja Valgamaal (42% proovidest). Uuri edasi siit.
Taimekaitsevahendite sisaldused põllumuldades on vähenenud ning jäid keskkonnale ohtlikest sisaldustest suurusjärgu võrra madalamaks. 2023. aasta seires tuvastati taimekaitsevahendite jääke kõikidest mullaproovidest, mis viitab nende laialdasele kasutamisele. Leitud toimeainetest oli nii sisalduse kui ka esinemise sageduse poolest domineerivamad glüfosaat (39 leidu) ja selle metaboliit AMPA (60 leidu), kuid 7% leidude puhul oli tegemist keelatud toimeainetega. Loe edasi siit.
Eesti turvasmuldadel on toimunud turbakihi tüseduse vähenemine eeskätt turvasmuldadel asuvate põllumaade kuivendamise tõttu. Intensiivne turba lagunemine viib orgaanilise mulla degradeerumiseni, mille tulemusena hakkab muutuma mullatüüp ning muld võib muutuda mineraalmullaks.

Mulla seisundiga Euroopas saab tutvuda siin.

Mõjurid

Mulla omadused määrab olulisel määral aluskivim. Enam kui pool Eesti territooriumi geoloogiliseks aluspõhjaks on lubjakivid, millest pärineva murendmaterjali tõttu on ligikaudu 75% mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Lõuna-Eestis on aluskivimiks valdavalt punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen ning liivarikkad ja karbonaadivaesed setted. Seetõttu on just Põhja-Eesti mullad aluselisemad ja Lõuna-Eesti mullad happelisemad. Loe mullatüüpidest edasi siit.
Kliimamuutus mõjutab nii mulla seisundit kui ka maakasutust. Talved on muutunud soojemaks, suved kuumemaks, kevaded kuivemaks ning pikenenud on kasvuperioodi kestus. Kuivemad kevaded muudavad mullad tundlikumaks tuuleerosioonile, sest kevadel põllukultuurid erosiooni veel ei tõkesta. Kevadist mullaerosiooni on juba täheldatud näiteks Põhja-Eesti põllumajandusmaadel. Vee-erosioonile tundlikud alad paiknevad suuremas osas Võrumaa ja Otepää piirkondades. Tutvu erosioonitundlike aladega lähemalt siit.
Kasvuperioodi pikkus on meil maailma mastaabis lühike. See vähendab võimalust muldade ülekasutamiseks ning mõjub seeläbi mulla seisundile positiivselt. Kliimamuutusega pikenenud kasvuperiood ja külmemate talvede vähenemine on suurendanud taimehaiguste ja -kahjurite survet. Samal ajal on pikenenud vegetatsiooniperiood juba andnud võimaluse kasvatada uusi põllukultuure, positiivseid tulemusi on saadud näiteks bataadi, kikerherne või durumnisu kasvatamisel.

Surve

Jätkusuutmatu maakasutus, sh maa hõivamine tehislike pindadega ning muldade saastamine ja ülekasutamine, võib muuta elurikkad mullad elutuks pinnaseks.
Linnad on ajalooliselt tekkinud eelkõige viljakate muldade juurde. Linnade laienemine on üleilmne trend, mille käigus kaetakse viljakas ja tootlik muld hoonete, teede või muude ehitistega, muutes selle põllumajandusele kasutuskõlbmatuks. Väheneb bioloogiline mitmekesisus, toidujulgeolek ning suurenevad kliimamuutuste mõjud (näiteks üleujutused).
Hea väetamispraktika aitab säilitada toitainete tasakaalu mullas, kuid hapestavate väetiste liigkasutamine on oluline keskkonnarisk. Näiteks soodustab väetamine karbonaatide leostumist mullast ja seeläbi selle hapestumist. Happelistes muldades on pärsitud toiteelementide omastatavus, mikroorganismide elutegevus, halveneb vee- ja õhurežiim, taimede haiguskindlus ning suureneb raskmetallide liikuvus. Ka raskmetallid võivad põllumulda jõuda just väetiste koosseisus. Põllumulla liigne fosforisisaldus soodustab aga pinnavee eutrofeerumist. Eurostati võrdluse kohaselt on Eestis mineraalväetiste kasutuskogused kasvanud teiste liikmesriikidega võrreldes enam. M aailmapanga andmetel kasutati 2021. aastal haritava maa pindalaühiku kohta mineraalväetisi Euroopa Liidu riikidest Eestist vähem vaid Soomes (Eestis 103,5 kg/ha, Euroopa Liidus keskmiselt 150,9 kg/ha).
Kui orgaanilise aine lagunemine on suurem kui selle mulda tagastamine, väheneb mulla orgaanilise süsiniku varu. Surveallikad mulla orgaanilise aine sisaldusele on näiteks mineraalväetiste kasutamine ning kuivendamine. Orgaanilise süsiniku sisaldus on mulla koostises üks olulisemaid komponente, mis on muuhulgas elukeskkonnaks mullaelustikule, sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente, parandab mulla struktuursust ja puhverdusvõimet.
Taimekaitsevahendid hõlmavad herbitsiide, insektitsiide, fungitsiide ja teisi kemikaale, mida kasutatakse taimede kaitsmiseks kahjurite, haiguste või umbrohu vastu. Nende liigkasutamisel väheneb mulla mikroorganismide arvukus, mullaseente mitmekesisus ja ohtrus, halveneb selle strukruur ja suureneb toksilisus. FAO andmetel aga on Eesti põllumajandusmaa hektari kohta arvestades kolme kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopa Liidus, siin lisatakse ühele hektarile hinnanguliselt kolm korda vähem pestitsiide kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Mõju

Heas seisundis muld tagab elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid ehk looduse hüvesid ning on paljude majandussektorite alus.
Mullast pärineb erinevatel andmetel 25-59% planeedi elurikkusest ja see on elupaigaks peaaegu kolmandikule kõigist maismaaliikidest.
Muld on maailma maismaaosa suurim süsinikureservuaar ning see kannab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Õige majandamise korral seob muld läbi taimede kasvu atmosfäärist süsihappegaasi ning on osa süsinikuringest, kuhu süsinik lõpuks talletatakse. Eestis omavad eriti olulist rolli süsinikureservuaaridena heas seisundis soised kaitsealad.
Mullast pärineb toit, sööt, biokütused ning muu elutähtis taimne materjal. Heas seisundis muld suurendab nii põllumajandustoodangu kvaliteeti kui ka kvantiteeti, omades seeläbi otsest mõju nii tervisele kui toidujulgeolekule.
Muld kaitseb koos selles elavate mikroorganismidega põhjavett ja toiduahelat potentsiaalsete saasteainete eest, näiteks lagunevad mullas erinevad mürgid ning mulla vee absorbeerimise hüve aitab vähendada üleujutuste ja põua ohtu.
Euroopa Liidu põllu- ja rohumaad pakuvad aastas 76 miljardi euro väärtuses ökosüsteemiteenuseid, kusjuures vähem kui kolmandiku moodustab taimekasvatus, ülejäänu moodustavad muud looduse hüved. Loe edasi siit.

ELME2 projekti raames loodud mulla orgaanilise süsiniku kihi aluseks on EstSoil-EH andmestik (Kmoch et al. 2021), mille mulla orgaanilise süsiniku varu ja lasuvustiheduse põhjal arvutati süsiniku hulk tonnides hektari kohta. Loe edasi siit.

Meetmed

Mullaseire raames jälgitakse, kuidas ja millises proportsioonis erinevad tegurid mõjutavad mulda ja selle viljakust. Seiretulemused aitavad hinnata maaharimise mõju muldade koostisele, omadustele ja viljakusele ning teha otsuseid muldade seisundi parandamiseks ja nende kestlikuks majandamiseks. Euroopa Liidu tasandil aga puudub veel ühtne raamistik mulla andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Tutvu metsa- ja põllumuldade seire kaardilooga siin.
Euroopa Liidu mullastrateegiast tulenevalt seatakse mulla hea seisundi ning maahõive eesmärgid ja rakendatakse vastavad meetmed. Euroopa Liidu mullaseire direktiivi algatus on Euroopa Liidu mullastrateegia üks keskne poliitikameede, mille alusel saaks hakata koguma andmeid mulla kohta ning luuakse mõõdikud mulla seisundi hindamiseks. Selle kõrval on juba varasemalt rakendunud Euroopa Horisondi Euroopa Liidu mullakokkuleppe missioon, mida loetakse peamiseks mullaseire direktiivi rakendamise vahendiks. Selle eesmärk on juhtida muldade hea seisundi taastamist.
Uuendamisel on Eesti mullastikukaart ning mulla ja maahõive, sh kasvuhoonegaaside ja elurikkusega seonduv seire uuendatakse ning viiakse uuele tasemele aastatel 2024–2027 läbiviidava teadus-arendusprojekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ raames. Praegune ametlik mullastikukaart on kättesaadav siit ning selle modifitseeritud versioon siit.
Kooskõlas ELi nullsaaste-eesmärgiga on ettepaneku lõppeesmärk saavutada 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund ning maa nullnetohõive ehk seisukord, mille puhul maa hõivamine tehislike pindadega ei tule (pool)looduslike ökosüsteemide arvelt.
Euroopa rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustaks kogu Euroopa Liidu põllumajandusmaast 25% mahepõllumajandusmaa. Mahepõllumajanduse laienemine aitab kaasa ka selliste eesmärkide saavutamisele nagu vähendada pestitsiidide kasutamist 50% ja väetiste kasutamist 20%. Eestist suurem mahepõllumajandusmaa osakaal on Eurostati andmetel Euroopa Liidus vaid Austrias.