Pinnaveekogumite koondseisund

Suund

Vale suund

Elurikkus ja maakasutus Vesi Riik DPSIR: Seisund

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.

Tableau embed – Pinnaveekogumiteseisund

Eesti pinnaveekogumite koondseisund ei ole paranenud. Peamised põhjused kesise või halvema seisundi kujunemiseks olid eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, paisutamine ning ohtlike ainete sisaldus kalas (näiteks elavhõbe ja kaadmium).
Euroopa Liidus on magevee- ja mereressursside kaitsmiseks ja majandamiseks loodud kaks peamist õigusraamistikku – veepoliitika raamdirektiiv (VRD) ja merestrateegia raamdirektiiv (MSRD). Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on kehtestatud maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik, mille eesmärk on tagada kõikide pinna- ja põhjaveekogumite vähemalt hea seisund hiljemalt 2027. aastaks. Merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EC) on ELi integreeritud merenduspoliitika keskkonnasammas, mis loodi eesmärgiga edendada ELi meremajanduse kestlikku arengut ja pakkuda ühtlasi liidu merekeskkonnale paremat kaitset. Direktiivi eesmärk oli saavutada 2020. aastaks Euroopa Liidu mereala hea keskkonnaseisund, jätkata mereala kaitset ja säilitamist ning hoida ära selle seisundi edasine halvenemine. Veekaitsest ja -majandusest Euroopa Liidus loe põhjalikumalt siit.

Rohkem infot pinnavee seisundi hindamise kohta loe siit ning tutvu interaktiivse kaardirakendusega siin.

Märksõnad: pinnavesi, eutrofeerumine, ohtlikud ained

Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026

Vaata kõiki mõõdikuid