-
Üldlämmastiku (TN) koormus merre on vähenenud, kuid üldfosfori (TP) koormusel on tõusutrend.
-
Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine – veekogu rikastumine toitainetega (lämmastik ja fosfor). Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri muutunud väga eutrofeerunud merekeskkonnaks ja tänaseks päevaks on enamik piirkondadest toitainetega ülekoormatud.
-
Maismaalt pärit koormuse sissekanne Läänemerre sõltub inimtegevusest veekogude valgalas, aga on ka tugevalt mõjutatud meteoroloogiliste ja hüdrograafiliste tingimuste kõikumistest. Punktallikatest pärit koormus aga üldjuhul ei ole sademete kõikumistest sõltuv. Eesti veekogumite reostuskoormus pärineb peamiselt põllumajandusest, peamiselt taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Eurostati võrdluse kohaselt on Eestis mineraalväetiste kasutuskogused kasvanud rohkem kui liikmesriikides keskmiselt. Loe edasi siit. Heitveega ehk puhastatud reoveega keskkonda juhitud toitainete koormus on oluliselt vähenenud, kuid langustrend on stabiliseerunud. Tutvu heitvee koormusandmetega edasi siin.
-
Vee seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on vajalik vähendada reostuskoormuseid veekeskkonnale nii hajus- kui punktreostusallikatest. Juba kahjustunud veekogumites viiakse läbi taastamistegevusi. Efektiivsete meetmete rakendamine veemajanduses on võtmetähtsusega tagamaks kvaliteetse vee olemasolu loodusele, inimesele ja tööstusele.
Eesti veemajanduskavadega tutvu Kliimaministeeriumi veebilehel ning kõikide HELCOM’le raporteeritud näitajate hinnanguliste koormustega saab tutvuda EstModeli veebirakendust.