Meteoroloogia aastaraamatud
Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.
Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.
Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
Jäätmekäitluse ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal. Probleemtooteid käsitlevas peatükis on kasutatud ka probleemtooteregistri (PROTO) andmeid.
Kokkuvõtet aastatel 2008– 2010 Eestis käideldud jäätmeliikidest ja kogustest, ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal.
Ilmajutud Keskkonnaagentuuri ekspertidelt. Lisaks kaardilugusid Eesti maakondade kliima kohta.
Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.
Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.
Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.
Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.