TÖÖ EESMÄRK: Kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks.
Perioodil 2010-2015 rakendatud meetmed on töö lisas asuvates tabelites. Kavandatavad meetmed on käsitletud tabelis (Tabel 11). Järgnevalt on kirjeldatud olulisimaid meetmeid veekogumite kaupa.
Kõik Selja jõe valgala veekogumid
2013. a operatiivseire andmetel esines kõikides proovipunktides ühealuselisi fenoole üle lubatud piirmäära. Tegemist on ohtlike ainetega ning need takistavad veekogumite hea seisundi saavutamist. Fenoolide leviku ja päritolu kohta tuleb läbi viia uuring Selja jõe valgalal. Uuringu tulemuste alusel peab selguma, kas fenoolid on loodusliku või tehisliku päritoluga. Seejärel saab otsustada, kas neid on võimalik vähendada.
Viimase aasta hüdrokeemilise seire tulemustena on halvenenud üldlämmastiku näitaja Selja jõe suudmes. Määravaks lämmastikukoormuse allikaks kogu Selja jõe valgalal on põllumajanduslik väetamine, sest see on ainuke valdkond, mis katab kogu valgala ja suudab anda nii suure lämmastiku absoluutkoguse kui on veeseire põhjal arvutatud (2014. a oli Selja jõe suudmes lämmastikusisaldus arvutuslikult 538 t, põllumajanduses anti väetistega aastas põldudele 2016 t lämmastikku).
Selja jõe valgala pinnaveekogumites määrab lämmastikusisalduse suuresti põhjavee lämmastikusisaldus. Kui seda ei suudeta langetada, ei ole võimalik parandada pinnavee seisundit lämmastiku osas. Hüdrokeemilise seire järgi on lämmastikusisaldus väga kõrge just talvekuudel. Praegu kehtib nõue, et mineraalväetist ja sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud maale. Nõuet tuleks laiendada. Kuna nitraadid leostuvad eriti just talvisel perioodil, tuleks pinnaveekogumi seisundi parandamiseks keelata väetamine (nii orgaaniline kui mineraalne) novembrist kuni märtsini täielikult kogu valgala põldudel sõltumata sellest, kas maa on külmunud või mitte. Nii on eeldatavalt võimalik parandada pinnavee seisundit lämmastiku osas.