Lühikokkuvõte
Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.
Uuringu põhiperiood oli 2021-2030, mida analüüsisime peamiselt perioodi 2021-2024 kvantitatiivsete andmete alusel, kuid tuginesime ka valdkonnaekspertidega läbiviidud intervjuudele ja konsultatsioonidele. Üheks eraldi fookuseks oli raiemahtude mõju sektorile ja seeläbi kogu majandusele. Seega teatud aspektides – peamiselt puidu keemilise ja mikrobioloogilise töötlemise osakaalu suurenemise vaates – analüüsisime ka võimalikke tulevikuarenguid, vaadates osade küsimuste puhul ka kaugemale 2030. aastast. Metsa- ja puidusektorina on töös käsitletud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust.
Metsa- ja puidusektori sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs näitas, et tegevusala otsene panus majanduses loodavasse lisandväärtusesse on alates 2000ndatest püsinud osakaaluna majanduse kogulisandväärtuses 4-5% lähedal, langedes 2024. aastal mõnevõrra alla 4%. Kui arvestada ka kaudset panust, ulatub see näitaja 7-8%-ni. Kaudne panus on eelkõige seotud transpordi ja laonduse, kaubanduse ning kinnisvarateenuste tegevusaladega, kust metsa- ja puidusektori ettevõtted kõige enam teenuseid ostavad. Regionaalselt on sektori osatähtsus kõige suurem Valga-, Viljandi- ja Jõgevamaal, kus see moodustab majanduses lisandväärtuse arvestuses peaaegu 30%. Põlva-, jäädes Rapla- ja Võrumaal 15-20% vahele, teistes maakondades veelgi madalamale.
Sektoris hõivatute osakaal kõikidest ettevõtetes hõivatutest on viimasel aastakümnel püsinud 5-6%, kaudset panust arvestades 9-10% juures. Regionaalselt on sektori ettevõtetes hõivatute osakaal kõikides ettevõtetes hõivatute seas suurim eespool nimetatud kuues maakonnas, küündides kõigis vähemalt 10%-ni. Samuti annab metsa- ja puidusektor olulise panuse riiklike maksude laekumisse. Maksutuludest ligikaudu 7% on otseselt või kaudselt seotud metsa- ja puidusektoriga, kusjuures sektori panus kaudse mõjuna ehk teiste sektorite toodangu tarbimise kaudu on oluliselt suurem kui sektori enda ettevõtete tasutud maksusummad.
Raiemahtude muutused võivad sektori majandustegevust olulisel määra mõjutada. Kõige tugevamalt on mõjutatud metsavarumise tegevusalal tegutsevad ettevõtted, kelle tegevus on otseselt seotud ümarpuidu tootmisega. Teistes allharudes – eelkõige väärtusahelas tarbijale 3 lähemal asuvad ettevõtted – on kohaliku puidu alternatiiviks importpuidu kasutamine. Samas suurenevad selle tulemusel ettevõtete kulud ja väheneb konkurentsivõime, sh rahvusvahelistel turgudel. Kvantitatiivselt hindasime, et raiemahtude vähendamine 8 miljonile kuupmeetrile aastas vähendab sektori loodavat lisandväärtust ja sellega seotud tööhõivet ligikaudu 10%, langus 6 miljonile kuupmeetrile 20% võrra. Kui kodumaist puitu importpuiduga asendada ei suudeta, siis on mõju veelgi suurem ehk sektori lisandväärtuse langus võib kõige negatiivsema stsenaariumi korral küündida 40-50%-le.
Eraldi küsimusena analüüsisime võimalikke muutuseid sektori struktuuris. Ühelt poolt on juba praegu sektoris mitmeid edukaid ettevõtteid, kes on suutnud oma tootlikkust oluliselt suurendada läbi protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise või puidu töötlemise uuenduslike tehnoloogiatega. Selles uuringus illustreerisime neid suundumusi kolme näite kaudu: puitmajade sektor, mööblitootja AS Wermo mööblitööstus ning termopuidu ja saunamaterjalide tootja Thermoy AS. Seega pikema perioodi jooksul ehk peale 2030ndaid võib raiemahtude vähenemise negatiivset mõju leevendada sektori areng ja liikumine kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas, mille tulemusel võib sektori lisandväärtus jõuda ka väiksemate raiemahtude korral tänasele tasemele või seda isegi ületada.
Sektori edasise arengu vaates hindasime ka, et uue tselluloositehase käivitamine võib sektori lisandväärtust oluliselt suurendada, muutes ka selle lisandväärtuse struktuuri palju sarnasemaks Soome ja Rootsi metsa- ja puidusektoriga. Samas eeldab uute investeeringute tegemine sektorisse ka kindlust toorme kättesaadavuses, mistõttu raiemahtude piiramine ja metsamaa majanduslikust kasutusest väljaviimise suurendamine võib vähendada uute ja ka tehnoloogiliselt uuenduslike tootmisvõimsuste rajamise atraktiivsust ja realistlikkust.
Märksõnad: mets, puit, puidusektor, sotsiaal-majanduslikud mõjud