Liigu edasi põhisisu juurde

Hetkeolukord ja probleemid jäätmeandmete haldamisel


Jäätmeandmete haldamise süsteem ei vasta enam riigi vajadustele. Andmete kogumine ei ole oma hõlmatuse, detailsuse, kiiruse ja kvaliteedi poolest piisavalt usaldusväärne ning puudub piisav järelevalve ja jõustamine. Andmed nii juhtimisotsusteks kui järelevalvetoiminguteks on rohkem kui 1,5 a (kohati kuni 2,5 a) vanused. Andmete kasutamine sisuliste eesmärkide (nt jäätmetekke vähendamine, jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt) saavutamiseks on alarakendatud, sest andmete töötlemine on aeglane ja liialt käsitööd nõudev nii ettevõtetele kui riigile. Kehtiv asjade korraldus ei aita täita Eestil olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (30% pealt 55% peale aastaks 2025).

 

Andmepõhine jäätmearuandlus pakub lahendusi


Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas kogu andmehalduse süsteemne muutmine alates andmete esmatekkest ja andmekorjest kuni nende kasutamiseni lõppkasutajate poolt.  Uues süsteemis saab tänast jäätmearuandluse koostamise ja riigile esitamise protsessi lihtsustada ja lahendada mitmed jäätmete andmehaldusega seotud probleemid nii ettevõtete kui riigi vaatest. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel: 

  • Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Ettevõtted ei pea riigiasutustele eraldi dubleerivaid aruandeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt. 

  • Kasvab võimekus jäätmevaldkonna poliitika otsuste tegemisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab andmed kiiremini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid nii operatiivselt järelevalves kui muude sisuliste probleemide lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt).  

  • Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurssi sinna, kus on enim probleeme. 

  • Kogu jäätmete liikumise ahel muutub paremini jälgitavaks. 

  • Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks. 

  • Ettevõtted saavad paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Näiteks on võimalik e-veoseleht saata selle lõpetamisel (lõpp-punkti jõudmisel) jäätmeveo tellinud jäätmevaldaja e-postile. Sellega saab inimene kindluse, et tema jäätmed jõudsid õigesse kohta. 

  • Tõuseb inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kuna nad näevad, et nende liigiti kogutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil. 

  • Kiireneb ringmajandusele üleminek ja paraneb ettevõtete konkurentsivõime. 

 

Andmepõhise jäätmearuandluse projekt


Visioon

Suurima muudatusena on kavas tavajäätmete vedamisel võtta kasutusele saatekirjad (veodokumendid), sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele ja võimalusel integreerida see e-veoselehega. See võimaldab riigil saada terviklik ülevaade jäätmevoogude füüsilisest liikumisest. Saatekirjade andmete alusel saab loobuda osade aruannete küsimisest, mida ettevõte peab täna käsitsi koondama ja riigile esitama. Andmete edastamiseks saavad suuremad ettevõtted edaspidi kasutada masin-masin andmevahetusliidest. Väiksemate ettevõtete tarbeks jääb kasutusse iseteeninduskeskkond.  

Uues süsteemis saab tänast jäätmearuandluse koostamise ja riigile esitamise protsessi lihtsustada ja lahendada mitmed jäätmete andmehaldusega seotud probleemid nii ettevõtete kui riigi vaatest. Näiteks saab automatiseerida jäätmete veoga seotud arveldusprotsessi, saab loobuda eraldi veoaruannete riigile esitamisest, ei ole vaja esitada dubleerivaid üleandmise-vastuvõtmise andmeid (bilansi kokku ajamine partneritega) jms. Sellega väheneb ettevõtete jäätmearuandlusega seotud halduskoormus. Samuti tekib ettevõtetel võimalus oma äriprotsesside (arvelduste, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks ja optimeerimiseks. 

Riigi eesmärk on kasutada andmeid senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks ja käsitöö vähendamiseks (teenuste arendamiseks). Selleks luuakse jäätmetega seotud ärianalüütika töölauad, kus avalikkus ja teised osapooled näevad jäätmekäitluse hetkeseisu ja arenguid. Jäätmete liikumise ahel alates jäätmete tekkimisest kuni nende prügilas ladestamiseni muutub jälgitavaks. See võimaldab suurendada jäätmekäitlussektori läbipaistvust ja tõhustada järelevalvet. Keskkonnainspektorid saavad tegeleda nende ettevõtetega, kus on tegelikult probleeme. Suurem läbipaistvus kasvatab inimeste usaldust jäätmekäitlussektori vastu ja nende motivatsioon jäätmeid liigiti koguda kasvab, kui nad näevad, et nende hoolega kogutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil. 

2023. aasta kokkuvõte

2023. aastal loodi uus jäätmearuandluse kontseptsioon, mida testiti tarkvaralise prototüübi (https://rtwrdemo.envir.ee) abil. Prototüüp täitis oma eesmärgi. Selgus, et kontseptsiooni rakendamine on võimalik, st tänane aastapõhine jäätmearuandlus on võimalik viia oluliselt kiiremaks (nt kuupõhiseks või saatekirjad reaalajalähedaseks). Samuti andis prototüüp teadmise, et tänasest dubleerivast ja suure käsitöö mahuga andmete esitamisest on võimalik loobuda. Paljud tänased andmehalduse probleemid saab lahendada, kui saatekirjade kohustust laiendada kõikidele jäätmete vedudele (hetkel vaid ohtlikel jäätmetel) ja võtta andmete esitamiseks kasutusele masinliides. Saatekirjade alusel oli jäätmete füüsilise liikumise ahel prototüübis jälgitav.  

Peamise kitsaskohana ei olnud prototüübis ettevõtete ärisaladus piisavalt kaitstud. Samuti selgus prototüübi testimisel riikliku järelevalve vajadus saada edasimüüjatega seotud jäätmete valduse andmeid. Kitsaskohad on lahendatavad, st need ei takista kontseptsiooni rakendamist. 

Projekti käigus loodud uus jäätmearuandluse kontseptsioon on osa 2023 novembris avalikustatud jäätmereformist („Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus“). VTK ajakavas toimub ka uue jäätmearuandluse kontseptsiooni rakendamine. 

2024. aasta plaanid

2024. aastal alustatakse esialgsest prototüübist kõrgema tehnoloogile tasemega uue eksperimentaalse jäätmearuandluse infosüsteemi loomist. 2025 kevadel algab töölaudade loomine ning pilootprojekt koos ettevõtetega. 2025 sügisel on kavas arendused lõpetada. Eksperimentaalarenduse edu korral tekib 2026. aastal valmisolek uue jäätmearuandluse kontseptsiooni rakendamiseks (live). 

Materjalid ja tulemid


Jäätmearuandluse teenuse hetkeolukorra (AS-IS) kirjeldus 
Uue jäätmearuandluse loogika katsetamine
  • VIDEOKOKKUVÕTE

Jäätmereformi VTK digitaliseerimise materjalid
  • Jäätmereformi VTK digitaliseerimise materjalid (vt ptk "4.4 Jäätmemajanduse digitaliseerimine ja jäätmeandmete avalikustamine“) 
Õiguslik inventuur ja eelanalüüs
Meediakajastused

Täpsema huvi korral võta ühendust andmepõhise jäätmearuandluse projektijuhiga.

Kontakt

Alar Valdmann
Andmepõhise jäätmearuandluse projektijuht
E-mail: Tel: 626 2710
Avaldatud: 31.03.2023  /  Uuendatud: 27.02.2024