Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.
Töö lähteülesanne nägi ette ihtüoloogiliste uuringute läbiviimise ja rehabilitatsioonimeetmete määratlemise kolmes jõelõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-46,7 km suudmest.
Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Antud analüüsi eesmärgiks oli koondada perioodil 1997-2003 mõõdetud kaadmiumi, elavhõbeda ja plii mõõtmistulemused ning leida nende põhjal reostuskoormuste hinnangud Soome lahte, Liivi lahte ja Läänemere avaossa Eesti territooriumil.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja.
2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.