Töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile. Uuringu käigus tuli selgitada, millised meetmed oleks sobilikud Vääna_1 pinnaveekogumi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja tegevusplaan veekogumi tervendamiseks ja elupaikade taastamiseks. Pakutavad meetmed pidi olema sobilikud konkreetse veekogu jaoks ilma täiendavate uuringuteta (meetmeprogrammi meede tabel3meede1866).
Koostatava töö raames tuli hinnata erinevaid alternatiive keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, sh hinnata alternatiivide kuluefektiivsust, mõistlikkust, rakendamise võimalikkust ja eeldatava tulemuse saavutamist ning analüüsida keskkonnamõju hindamise vajalikkust enne planeeritavate tööde teostamist.
Seisundihinnangu puhul tuleb andmete võrdlemisel arvestada, et kogumi piire muudeti 2020.a. [5] – kui varasemalt oli kogumi alumiseks piiriks Pääsküla jõgi (Vääna Pääsküla jõeni), siis käesoleval ajal on selleks Saku pais. Seetõttu seirati 2019.a. Vääna_1 kogumis hüdrobioloogilisi elemente kahel korral eri eesmärkidel (operatiivseire ning ülevaateseire raames). Samas veekvaliteeti seirati ülevaateseire [6] käigus Nõuma seirepunktis, mida loetakse käesoleval ajal Vääna_2 kogumil paiknevaks. Kõikide pinnavee ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide osas ei ole Vääna_1 kogumit hinnatud. Keemilist seisundit ei ole Vääna_1 kogumis hinnatud. Kokkuvõtvalt saab käsitleda ainult osalist ökoloogilise seisundi hinnangut ja pinnavee koondseisund on kujunenud hinnatud näitajate alusel. Vääna_1 kogumi seisundit on varasemalt hinnatud operatiivseire käigus 2013 aastal Tõdva seirejaamas (SJASJA7307000) [7] ja 2019 aastal (jaamad) [8]. Samaaegselt operatiivseirega hinnati 2019.a. kogumi ka jõgede hüdrobioloogilise seire [9] käigus Tõdva seirejaamas.
Järeldused ja ettepanekud
- Vääna_1 mittehea seisundi peamiseks põhjuseks perioodilisest veevähesusest tulenev lahustunud hapniku sisalduse vähenemine, mis omakorda mõjutab elustiku indekseid (fosfori vabanemine põhjasetetest soodustab eutrofeerumist, väike hapnikusisaldus piirab veeelustiku liigirohkust).
- Angerja oja on jäädavalt Vääna_1 kogumi valgalast välja arvatud ja seda enam Vääna jõe veereziimi muutmise võimalusena ei kaaluta.
- Vääna_1 kogumil tuleb kaaluda tüübi muutmist – ettepanek on kogum ümber kategoriseerida kui tugevasti muudetud veekogu (TMV), mille tüübiks on V1A (tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik).
- Kuigi koormuste analüüsist lähtub, et suurima toitainete koormuse annab kogumi valgalal põllumajanduslik tegevus, tuleneb kogumi kesine FÜKE seisund pigem selle hüdroloogilistest iseärasustest (lahustunud hapniku sisaldus vees sõltub vooluhulgast) ning täiendavaid meetmeid veekogumi koormuste vähendamiseks ei ole vaja rakendada.
- Seisundi edaspidisel määramisel tuleb aluseks võtta ökoloogiline potentsiaal.
- Kuna koprapaisude mõju Vääna_1 kogumis on lokaalne ja suurem negatiivne mõju kogumi seisundile puudub, ei tehta siin ka ettepanekuid kobraste arvukuse piiramiseks.
- Soovitatav on Paekna paisjärvest regulaarselt suurtaimestikku eemaldada, sest järv kipub kinni kasvama.
- Saku tiikidest tuleb ka edaspidi regulaarselt setteid eemaldada (eelkõige lõigul X: 6573599, Y:, 538147 kuni X: 6573751, Y: 537981.83), sest suurvee tingimustes veega kaasa kanduvad setted jäävad sinna pidama ning liiga suur settekihi paksus soodustab fosfori anaeroobset vabanemist ning tiikide eutrofeerumist.
- Sausti turbatootmisala väljalaskude HA565 ja HA566 ees paiknevad settetiigid tuleb sinna kogunenud setetest (joonis 22) puhastada.
- Soovitatav on üle vaadata kogu praegune veekogumite klassifitseerimise ja sellest johtuv seisundi hindamise süstemaatika – välja tuleb töötada eraldi ÖSE kvaliteedikriteeriumid, mis võtavad arvesse ühteaegu kogumi hüdromorfoloogilisi kui ka füüsikalis-keemilisi tingimusi (nt, looduslikult tumedaveelised ja madala hapniku sisaldusega veekogumid) ning neist johtuvaid elupaigatüüpe.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed