Kokkuvõte
Seiretöö teostamise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas. Põhjaveetaset mõõdetakse kas käsitsi elektrilise mõõdulindiga või automaatse veetasemeanduriga.
Aastal 2022 oli põhjavee keemilise seisundi seirevõrgus 240 seirejaama, põhjaveeproov füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võeti valdavalt suvise madalvee ajal. Lisaks põhjavee üldkeemilistele näitajatele analüüsitakse vastavalt rotatsioonile ka ohtlike ainete sisaldusi põhjavees.
Põhjaveekogumite koguseline seisund on 2022 aasta veetasemete järgi Eestis on stabiilne. Vajalik on jälgida eeskätt suurema veevõtu mõju rannikupiirkondades, tiheasustusalade veevõttu sügavatest Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtidest ja põlevkivikaevanduste veekõrvalduse mõju.
Põhjaveest määratud keemiliste elementide sisaldus jäi enamikus põhjaveekogumites normi piiresse. Osades seirekaevudes esines näitajate mõõdetud väärtustele kehtestatud piirväärtuse/läviväärtuse/ künnisarvu/piirsisalduse ületusi. Ohtlike ainete ületustega paistavad silma kaevandamisest mõjutatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumid. Lisaks esines ohtlike ainete ületusi maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Eestis on endiselt enamikes piirkondades hea ja stabiilne. Hoolikalt tuleb ka edaspidi jälgida suuremat veevõtu mõju ranniku- ja kaevanduspiirkondades ja ohtlike ainete sisaldusi Ida-Virumaal ja maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
Kaardiloo suures aknas kuvamiseks, jagamiseks jm toiminguteks vaata kaardilugu SIIT.
Märksõnad: põhjavesi, seire, põhjaveekogum, seirejaam, pestitsiidid, nitraaditundlik ala, ravimijäägid, nonüülfenoolid, PFAS ühendid.