Liigu edasi põhisisu juurde
Kiired faktid

Vesi on elu alustala ja sellel on oluline roll paljudes aspektides, alates ökoloogiast ja kliimast kuni majanduse ja inimeste heaoluni.

Ülevaade


Eesti veekeskkond hõlmab nii põhjavee kui ka pinnavee, sh merevee, mille seisundi hoidmine on meie kõigi ühine vastutus. Põhjavesi on peamine joogiveeallikas, samas kui jõed, järved ja rannikumeri on oluline osa loodusest ja elukeskkonnast, pakkudes elupaiku ning võimalusi veekasutuseks. Vee kvaliteeti ja kättesaadavust mõjutavad nii looduslikud tingimused kui ka inimtegevus – alates igapäevasest veekasutusest kuni majandustegevuse mõjudeni.

Veemajanduskavad seovad kõik need vaated tervikuks, pakkudes vesikondade kaupa ülevaadet veekogude seisundist, peamistest survetest ja kavandatud meetmetest, et tagada tasakaal vee kasutuse ja kaitse vahel.

Vee seisundi jälgimine, hea seisundi säilitamine ja vee säästlik kasutamine on hädavajalik meie planeedi jätkusuutlikkuse tagamiseks tulevastele põlvedele. 

Vaata lisaks


Andmeallikad
Õigusaktid

Pinnaveega seotud seadusandlus:

Põhjaveega seotud seadusandlus:

Heit- ja reoveega seotud seadusandlus:

Normid ja aruandlus:

Direktiivid ja konventsioonid:

Projektid

Käimasolevad projektid:

 

Hiljutised uudised

Vaata kõiki

Keskkonnanäitajad

Vaata kõiki teemal Vesi

Põhjaveekogumite seisund

11.04.2023

2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse.

Loe edasi

Rannikuveekogumite seisund

11.04.2023

Indikaator näitab Eesti rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangut eesmärgi (vähemalt hea ökoloogiline seisund) suhtes. Ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtteid on kirjeldatud indikaatori pinnaveekogumite seisund juures.

Loe edasi

Pinnaveekogumite seisund

11.04.2023

Indikaator näitab vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutanud pinnaveekogumite osakaalu Eestis. Lisaks ökoloogilisele seisundile hinnatakse ka veekogumite keemilist seisundit (ohtlike saasteainete sisaldust veekeskkonnas), kuid andmete vähesuse tõttu pole keemilist seisundit siinse indikaatori kõrval arvestatud. Ökoloogiline seisund on seisundiindikaator, mille põhjal kavandatakse veekaitsemeetmeid. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks koostatakse kuueaastase perioodiga veemajanduskavad, mille raames viiakse ellu meetmeid veekogumite seisundi parandamiseks.

Loe edasi

Publikatsioonid

Vaata kõiki teemal Vesi

Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid

Andis välja Keskkonnaamet | 16.12.2025

Töö eesmärgiks on kirjeldada metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Metoodika tegeleb ainult merepõhja elustiku (makroskoopilised taimed ja selgrootud) ja elupaikadega. Metoodikate detailsuse astmeks on miinimumnõuete seadmine, üldiste põhimõtete ja üldise töövoo kirjeldamine. Käesolev metoodikate kirjeldus sisaldab kahte suuremat alajaotust:

  •  Lokaalsed uuringud arendusprojekti KMH raames ja looduskaitseala inventeerimine. Konkreetselt piiritletud projektiala (nt. tuulepargi, merekaabli, torujuhtme, sadama ehituse arendusalal või konkreetse kaitseala piirides) väliuuringud, LoD hinnangud, ehituseelne, -aegne, -järelseire. Lokaalsete uuringute tulemused baseeruvad projektialal teostatud väliuuringutel. Meetodid võimaldavad katta merekeskkonna rannajoonest kuni Eesti mereala suurimate sügavusteni.
  • Üle-eestilised kaardid ja LoD elupaigatüüpide seisundi hinnangud. Üle-eestilise ulatusega merepõhja elupaikade kaartide loomise ja üle-eestiliste LoD seisundi hinnangute andmise metoodikad. 

Lisaks sellele on dokumendis toodud ülevaade merepõhja elupaikade klassifikatsioonisüsteemidest, nende kasutamise eesmärkidest ja omavahelistest seostest.

Loe edasi

 

 

Avaldatud: 20.12.2021  /  Uuendatud: 30.10.2025