Aastal 2020 katsid niidud ligi 150 000 ha ehk 3,3% Eesti territooriumist. Kaitstavatele aladele jääb 94 700 ha ehk 63% Eesti niitudest.

Arvutustega on hõlmatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud kehtivad kaitstavad loodusobjektid.

FBI (Farmland Bird Index) ehk põllulinnuindeks on gildiindeks, mis kajastab põllumaastikus elutsevate haudelindude seisundit. Põllulinnuindeksi leidmisel on tuginetud 14. haudelinnuliigi arvukuse indeksitele. Sarnane gildiindeks on kasutusel metsade haudelinnustiku seisundi kajastamiseks. FOBI (FOrest Bird Index) ehk metsalinnuindeks leitakse 25 metsadega seotud haudelinnuliigi arvukuse indeksite...

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 indikaatorite seas on seiratavate liikide ja elupaigatüüpide arv. Seiratavate liikide ja elupaikade arv on järjepidevalt kasvanud, kuid ei kata veel kõiki loodus- ja linnudirektiivi vajadusi.

Arendades läbimõeldult rohelist taristut ehk rohevõrgustikku, saame läbimõeldult ja jätkusuutlikult kasutada loodusväärtusi, mis on aidanud meie inimestel, elusloodusel ja majandusel areneda.

Uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2025.

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.