Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.
Kogumise määrad
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tagama, et elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad saavutavad kogumise minimaalse sihtarvu, milleks on alates 2019. aastast 65%. Eestis on sihtarv siiani saavutamata, olles kõrgeim 2019. aastal – 64,2% ning edaspidi langustrendis: 2020. aastal 61,5%, 2021. aastal 53,8% ning 2022. aastal vaid 40,1%.
Kogumise korraldus
Kogumisvõrgustiku analüüsimiseks koostati kaart, millele on märgitud kõik jäätmejaamad, keskkonnajaamad ja jäätmete kogumispunktid, kokku 168 kohta, kuhu saab ära anda elektri- ja elektroonikajäätmeid. Lisaks toimub aktiivne vanaelektroonika kogumine 56 müügikohas. Vaid kolmes asulas, kus elab enam kui 500 inimest ruutmeetri kohta, jääb elektri- ja elektroonikajäätmete kogumispunkt veidi üle 10 km kaugusele.
Lisaks koondati info kõikide jäätmejaamade ning elektri- ja elektroonikaseadmete kogumispunktide lahtioleku nädalapäevadest ja -kellaaegadest. Selgus, et lahtiolekuajad on sageli väga piiratud, mistõttu saab järeldada, et kogumisvõrgustiku efektiivsust limiteerib oluliselt ka kogumispunktide vähene lahtiolekuaeg.
Kõik elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvad kauplused, mille müügipind on suurem kui 400 m2, on kohustatud väikeelektroonikajäätmeid tagasi võtma. Nõude kontrollimiseks külastati üle 50 müügikoha. Vaatluste tulemusel tuleb nentida, et müügikohad vajavad elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisele täpsemaid juhiseid, sest hetkel on müügikohtades kogumine väga erinev ja üldine olukord halb – infosildid on ebaselged või vähemärgatavad ning teenindajad ei ole kogumise kohustusest tihti teadlikud. Vaatluste ja tootjate ühenduste andmetele tuginedes omavad kogumiskastid olulist positiivset mõju just suurtes toidupoodides ning vähem elektroonikapoodides.
Kasutajate teadlikkus
Läbi viidud küsitlus näitas, et inimeste teadlikkus on väga madal. Enamik vastajaid küll teavad, et elektri- ja elektroonikajäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse, kuid üle poolte vastanutest ei olnud teadlikud, et väikeelektroonikat saab tagastada suurematesse elektroonikat müüvatesse kauplustesse ning et ostes suurema elektroonikatoote, on neil õigus sellesse müügikohta anda ära oma mittetöökorras seade.
Teadlikkuse edendamisel mängib olulist rolli teave turustajate veebilehtedel. Läbivaadatud 37-st veebilehest 24-l puudus käitlusalane info. Info olemasolul eelistatakse suunata elektroonikajäätmeid viima tootjate ühenduste poolt hallatavatesse kogumispunktidesse. Kui müügikohas kogumisest teavitatakse, siis tehakse seda muu teksti sees või kõige viimasena esitatava infona.
Ettepanekud
Elektri- ja elektroonikajäätmete korralduse parandamiseks tuleks müügikohtadesse paigaldada kogumiskastid, sest praktika näitab, et nähtavasse kohta paigutatud kogumiskastidesse tuuakse rohkem väikeelektroonika seadmeid. Vähem või üldse mitte tuuakse väikeelektroonikat tagasi müügikohtadesse, kus vastav kogumiskast puudub ja seade tuleb anda müügikoha teenindaja kätte.
Teavitus ja teadlikkuse suurendamine elektri- ja elektroonikajäätmete ära andmise võimalustest ja vajadusest vajab erinevaid tegevusi. Kindlasti tuleks ühtlustada teavet müügikohtades paiknevatel teavitussiltidel. Sagedamini tuleks viia läbi kampaaniaid ning toetada kohalike omavalituste poolt läbiviidavaid jäätmete kogumisringe, mis on tõestanud oma efektiivsust ka elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisel.
märksõnad: jäätmed, elektrijäätmed, elektroonikajäätmed, ringmajandus, ringlussevõtt, analüüs