Sissejuhatus
Kliimaministeeriumi eesmärk on vältida Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi ja tulevikuväljavaadete halvenemist meretuuleparkide arenduste tõttu. Varasemad uuringud on andnud indikatsiooni, et osade EL loodusdirektiivi (edaspidi LoD) mereelupaigatüüpide tulevikuväljavaade on ebasoodne – seda nii Läänemere üldise eutrofeerumise, kuid karide elupaigatüübi puhul, neile kavandatavate meretuuleparkide tõttu. Antud analüüsis hinnati, kas ja kuhu kavandada tuulikuid Eesti mereala planeeringus ettenähtud meretuuleparkide aladel, sh millistes piirkondades neid võimalusel vältida. See aitab vältida hilisemaid suuri kulutusi elupaikade taastamiseks, sest odavam on hoida väärtuslike elupaikade head seisundit, kui hakata kunstlike meetmetega elupaiga halba või ebasoodsat seisundit parandama.
Metoodika
Analüüs annab konkreetsed numbrilised väärtused elupaigatüübi võimaliku kao ja häiringu kohta, mida saab arvestada meretuuleparkide hoonestuslubade menetlusel. Tegemist on pindalalise kattuvusanalüüsiga planeeritud meretuuleparkide alade ja loodusdirektiivi mereelupaigatüüpide osas. Hinnati LoD elupaigatüüpide tulevikuväljavaateid, kui kõik planeeringukohased meretuuleparkide arendused realiseeruks. Selleks arvestati elupaigatüübi kadu ning häiringut. LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on alla 1% selle levikualast ja häiring alla 10% selle levikualast.
Lisaks kaasati analüüsi ka merestrateegia raamdirektiivi (edaspidi MSRD) merepõhja elupaiga põhitüübid ja hinnati meretuuleparkide võimalikku mõju neile. MSRD raames hinnati samuti põhjaelupaikade põhitüüpide kadu ja häiritust. MSRD merepõhja elupaikade puhul on hea keskkonnaseisund saavutatud juhul, kui elupaigatüübi kadu pole üle 2% selle elupaigatüübi looduslikust ulatusest ning häiringu ulatus mitte üle 25% selle elupaigatüübi looduslikust ulatusest (sisaldab ka kao osa).
Töös kasutati Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ametile esitatud hoonestuslubade taotluste kihti, Eesti mereala planeerigu tuuleenergeetika arendusalade kihti, Pärnu maakonna mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusala kihti, LoD elupaigatüüpide kihti ning MSRD elupaigatüüpide kihti.
Kokkuvõte
Kõige enam on tuuleenergia arendusalasid planeeritud Ida-Gotlandi basseini merealale 45%, teisena Liivi (Riia) lahe merealas 43% ning 12% kõikidest arendusaladest asub Läänemere avaosa põhjabasseinis. Ühtegi arendusala ei asu Soome lahe merealas. Sellest tulenevalt langeb suurim koormus meretuuleparkide arenduste tõttu Ida-Gotlandi basseini põhjaelupaikadele.
Kõige enam on tuuleenergeetika arendusaladest mõjutatud karide elupaigatüüp, mille suurim pindalaline kadu on 0,3% pindalast, mis jääb lubatud piiridesse. Ehitusaegne häiring võib ületada teatud juhtudel heaks keskkonnaseisundiks lubatud piirmäära (25 % häiringut pindalast koos kaoga), kuid tööaegne häiring jääb lubatud piiridesse. MSRD põhjaelupaikade põhitüüpidest on enim mõjutatud tsirkalitoraali jämedateralised setted, tsirkalitoraali kivised põhjad ja biogeensed karid, kuid ka nende puhul jääb kadu ning häiring lubatud piiridesse.
Täpsemalt saab lugeda juba all olevast dokumendist.