Analüüsi eesmärk oli uue patareimääruse valguses hinnata olemasolevat kogumisvõrgustikku ning teha ettepanekud, mis tagaks patareidirektiivi ja patareimääruse kogumisnõuete täitmise.
Analüüsis antakse ülevaade päikeseenergiajaamade mõjust Eesti olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele. Samuti käsitletakse Eesti tingimustesse sobivaid leevendusmeetmeid, mis aitavad päikeseparkide keskkonnamõjusid vähendada. Vaatluse all on peamiselt keskmise ja tööstusliku suurusega ning eelkõige maapinnale ehitatud päikeseparkide mõju, kuna katustele ehitatud...
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Lehel on ruutloenduse andmete analüüsid aastast 2006 kuni aastani 2013.
Ülevaade sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Samuti kelle töö tulemusena metsastatistika tekib.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.
Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.
Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.
Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada olemasolevate tavajäätmete (loe sega-olmejäätmete) prügilate ülevaatus, täpsustada nende asukohad (koordinaadid), jäädvustada fotoga nende hetkeolukord, anda hinnang suletud prügilate korrastamisele ning seni teostatud prügilaseirele.