Keskkonnaagentuur võtab juba kolmandat korda osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge*). Uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ning selle algataja on soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi.
Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri või Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) spetsialistide poolt.
*Väljakutse reeglite ning iga päeva teemaga saab tutvuda lehel 30daymapchallenge.com
Päev 6 - Raster/Day 6 - Raster
EST
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide toimimisel tekkivad inimkonna heaolu ning elukeskkonna säilimist toetavad hüved, näiteks toidu ja veega varustatus, kehaline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jm. Tänane kaart presenteerib nelja peamise maismaaökosüsteemi – metsade, niidukoosluste, soode ja põllumajandusmaade ökoloogilist seisundit.
Tutvu ka teiste ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaartidega ELME projekti kaardiloos.
ENG
Ecosystem services, or nature’s benefits, are the advantages we gain from functioning ecosystems. These include things like food and water supply, physical and mental health, cultural identity, and other aspects that support human well-being and environmental sustainability. Today's map presents the ecological condition of four Estonian main terrestrial ecosystems – forests, grasslands, wetlands, and agricultural lands.
Explore maps of other Estonian ecosystems' extent, condition, and benefits in project ELME story map.
Päev 5 - Teekond/Day 5 - Journey
EST
Kõik Eesti jõed suubuvad Läänemerre. Vahel viib teekond jõevee otse merre, vahel on ring natuke pikem. Selliselt mõjutab inimtegevus jõgede valglatel alati otseselt või kaudselt Läänemere õrna ökosüsteemi.
Uuri lisa Läänemere koormuste kohta Keskkonnaportaalist.
ENG
All Estonian rivers flow into the Baltic Sea. Sometimes the journey of the river water is straight to the sea, sometimes it takes a longer path. Thus, human activities in river basins always directly or remotely affect the delicate ecosystem of the Baltic Sea.
Find out more about Baltic Sea loads in the environmental portal.
Päev 4- Kuusnurgad/Day 4 - Hexagons
EST
Allikad on põhjavee loomulikud väljavoolud, mis pakuvad üht puhtaimat magevett. Ammustest aegadest on allikad olnud olulised veeandjad ja kultusepaigad – legendid räägivad allikavee tervendavast mõjust ning lood allikate väärtusest sõja- või põuaaegse elupäästjana ulatuvad tuhandete aastate taha.
Kui palju Eestis allikaid on, me täpselt ei tea ning nende kaardistamine on pidev töö. Allikad mitmete andmekogude osad – veekogud, pärandkultuuri objektid, allikalised vääriselupaigad, looduskaitse- ja muinsuskaitsealused allikad, looduslikud pühapaigad jm. Allikate kaardistamises on oluline roll ka vabatahtlike panusel.
Tänase tiheduskaardi oleme koostanud tuginedes Eesti looduse infosüsteemi, Eesti topograafia andmekogu ja allikad.info vabatahtlike seire raames kogutud infole – kokku 2 838 allikat!
ENG
Springs are natural outflows of groundwater, and through them we get some of the purest freshwater. Since ancient times, springs have been important water providers and places of worship – legends tell about the healing effect of spring water and numerous stories about the value of springs as life savers in times of war or drought go back thousands of years.
We do not know the exact number of springs in Estonia and mapping of springs is a continuous work. Today, springs are parts of several datasets – water bodies, objects of heritage culture, key habitats with springs, springs under nature and/or heritage protection, sacred natural sites etc. Volunteer monitoring also plays an important role in collecting data.
Today's density map has been prepared based on the information collected from the Estonian nature information system, the Estonian topography database and allikad.info volunteer monitoring project, a total of 2 838 springs!
Päev 3 - Polügoonid/Day 3 - Polygons
EST
Legoklotsidest kaardil on kujutatud pakendijäätmete teke omavalitsuses 2022. aastal, mil Eestis tekkis pakendijäätmeid 145 kilogrammi elaniku kohta ehk kokku 193 170 tonni aastas. Võrreldes aastaga 2021 on see 6 418 tonni vähem. Aasta-aastalt on pakendijäätmete kogus langema hakanud. Kõige enam on langenud plastpakendite osakaal. Langust on mõjutanud näiteks õhukesed plastkandekotid, mis varasemalt olid tasuta kättesaadavad, kuid seoses nende tasuliseks muutmisega eelistatakse pakendivabalt ostlemist või juba varasemalt soetatud kottide korduskasutust.
Tekkinud ja ringlussevõetud pakendijäätmete koguste kohta aastate lõikes saad juurde uurida Keskkonnaportaali interaktiivselt töölaualt.
ENG
The map made of Lego blocks shows the generation of packaging waste in the municipality in 2022, when 145 kilograms of packaging waste was generated per inhabitant in Estonia, or a total of 193,170 tons. Compared to 2021, it is 6,418 tons less. Year after year, the amount of packaging waste has started to decrease. The share of plastic packaging has fallen the most. The decline has been influenced, for example, by thin plastic bags, which were previously available free of charge, but after becoming paid, packaging-free shopping or the reuse of previously purchased bags is preferred.
You can find out more about the amount of generated and recycled packaging waste by year on the environmental portal interactive dashboard.
Päev 2 - Jooned/Day 2 - Lines
EST
Kobras on töökas tegelane, kes puid langetab ning veekogudele roigastest ja okstest tamme ehitab, mõjutades muu hulgas oluliselt ka vooluveekogude dünaamikat.
Kobraste leviku ja arvukuse täpsemaks hindamiseks tehakse riikliku seire raames iga kolme aasta tagant sügis-talvel kopra pesakondade loendust, milles tulevad Keskkonnaagentuurile appi jahimehed, kes kopra kodupiirkonna vaatlusi esitavad.
2024. on taas koprapesakondade loendusaasta. Kuniks ootame viimaseid tulemusi panime kaardile aga eelmise, 2021. aasta loendusperioodi pesakondade vaatlused.
ENG
Beavers are a hard-working animals who take down trees and build dams out of twigs and branches on watercourses, significantly influencing the dynamics of watercourses among other things.
In order to more accurately assess the distribution and number of beavers as part of the national monitoring, a population count of beaver litters is carried out every three years in autumn to winter, in which hunters come to the help of the Environmental Agency and submit observations of the beaver's home range.
2024 is again the year of counting beaver litters. While we wait for the latest results, we have the observations of litters from the previous population count period, 2021, on the map for you.
Päev 1 - Punktid/Day 1 - Points
EST
Rändrahnud on suured kivid, mis liikusid oma algsest asukohast mujale jääaja liustike mõjul. Kui jää sulas, jäid need kivid maha ning tänapäeval on need osa meie loodusmaastikust, pakkudes aimu mineviku kliimast ja geoloogilistest protsessidest.
Kaardil on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud rändrahnud ja kivikülvid ürglooduse raamatu, pärandkultuuri objektide ja looduskaitse alla arvatud objektide andmestikest.
Leia enda kodule lähimad rändrahnud Keskkonnaportaali kaardilt lülitades sisse looduse kaitse sektsioonis kihid pärandkultuur, üksikobjektid ja ürgloodus.
ENG
The map depicts the boulders and fileds of bolders in the Estonian Nature Information System that gathers the data from the Estonian book of primeval nature in addition to bolders that are objects of cultural heritage and/or under nature protection.
Erratic boulders are large rocks that were transported from their original location by glaciers during the Ice Age. When the ice melted, these rocks were left behind, and today they are part of our natural landscape, offering insights into past climate and geological processes.
Eelmiste aastate kaardi väljakutsed
30 päeva kaardi väljakutse 2023
Vaata põnevaid kaarte, mis loodi 2023. aasta väljakutse raames
30 päeva kaardi väljakutse 2022
Vaata põnevaid kaarte, mis loodi 2022. aasta väljakutse raames