Keskkonnaagentuur võtab juba kolmandat korda osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge*). Uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ning selle algataja on soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanov.
Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri või Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) spetsialistide poolt.
*Väljakutse reeglite ning iga päeva teemaga saab tutvuda lehel 30daymapchallenge.com
Päev 20 - OpenStreetMap/Day 19 - OpenStreetMap
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Läänemeri on poolsuletud veekogu, mille veevahetus maailmamerega võtab aega 25-30 aastat. See aeglane veeringlus muudab Läänemere eriti haavatavaks reostuse ja teiste inimtegevuse mõjude suhtes ning seda loetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas.
Üheks oluliseks koormusallikaks on intensiivne laevaliiklus. Laevanduse keskkonnamõjud hõlmavad õhusaastet, kütuseõnnetustest põhjustatud reostust ning veealust müra, mis häirib mereimetajaid ja kalu. Lisaks tekitavad laevad ballastvee kaudu ohtu kohalikele ökosüsteemidele, tuues kaasa invasiivseid liike. Sügavamates piirkondades põhjustavad laevateed hoovuste muutumist, millel on mõju põhjalähedastele elupaikadele.
Läänemere kaitse kohta saad lugeda Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Teisi huvitavaid Läänemere kaarte saad uurida HELCOMi kaardirakenduses.
ENG
The Baltic Sea is a semi-enclosed body of water, the exchange of water with the world sea takes 25-30 years. This slow water cycle makes the Baltic Sea particularly vulnerable to pollution and other impacts of human activity. The Baltic Sea is considered one of the most polluted and ecologically threatened seas in the world.
One important source of load is intensive ship traffic. The environmental impacts of shipping include air pollution, pollution from fuel accidents, and underwater noise that disturbs marine mammals and fish. In addition, ships pose a threat to local ecosystems through ballast water, introducing invasive species. In deeper areas, shipping traffic causes currents to change, which has an impact on near-bottom habitats.
Read about the protection of the Baltic Sea on the website of the Ministry of Climate Change.
Explore other interesting maps of the Baltic Sea in the HELCOM map application.
Päev 19 - Tüpograafia/Day 19 - Typography
Autor: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus
EST
Puistuplaan on sisuliselt teemakaart millele kantakse erinevate värvidega metsas kaardistatud puuliigid. Erinevatel puuliikidel on kindel värvikood, mis on püsinud muutumatuna juba enam kui sadakond aastat. Erinevat tooni oranžiga tähistatakse männikuid, lilla tooniga kuusikuid jne. Lisaks puuliikidele kantakse puistuplaanile ka kraavid, sihid ja teed ning muud metsas olevad joonobjektid. Käesoleva kaart püüabki luua ühe maaüksuse puistuplaani kasutades vaid tähti ja sõnu.
Puistuplaani kaardikihti saad lähemalt uurida keskkonnaportaali Andmed ja kaart rakenduse metsa sektsioonis.
ENG
The stand plan is essentially a thematic map where the tree species mapped in the forest are written in different colors. Different tree species have a specific color code that has remained unchanged for more than a hundred years. A different shade of orange represents pine trees, a purple shade of spruce, etc. In addition to tree species, ditches, roads and other linear objects in the forest are also entered on the stand plan. This map tries to create a stand plan of one land unit using only letters and words.
Take a closer look at the map layer of the stand plan in the Environmental portal’s Data and map application, by choosing map layer ‘puistuplaan’ in Mets section.
Päev 18 - 3D/Day 18 - 3D
Autor: Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus
EST
Paikseks heiteallikaks on püsiva asukohaga üksik heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp. Paiksete heiteallikate heitkoguste andmed esitavad ettevõtted, kellel on keskkonnaluba. Tegemist võib olla nii katlamaja korstna, tehase- või lauda ventilatsiooni avaga. Heiteallika kõrgus, avaläbimõõt, temperatuur jne sõltuvad suuresti tegevusest (kütuse põletamine, tanklad ja terminalid, tööstus, loomakasvatus jne), mille osas on ettevõttel luba tegutseda. Kõrgemad korstnad võimaldavad saastainetel hajuda nii, et see mõjutaks õhukvaliteeti võimalikult vähe. Piiriülese õhusaaste leviku takistamiseks on riikide vahel kokkulepitud korstna maksimaalne kõrgus (250 m).
Paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ja kasutatud kütuste andmete kohta on võimalik lisa leida siit.
Tänasel 3D kaardil on kujutatud heiteallikatest väljuvate gaaside temperatuurid ning väljumiskõrgused suurendatud skaalas, et paremini erisused välja tuua.
ENG
A stationary point source is a single emission source with a permanent location, including a point source that is moved from time to time, or a group of point sources located in one production territory. Data on emissions from Estonian stationary point sources are provided by companies that have an environmental protection permit. It can be a boiler house chimney, factory or barn ventilation hole. The height, opening diameter, temperature, etc. of the point source largely depend on the activity (burning of fuel, filling stations and terminals, industry, animal husbandry, etc.) in which the company is allowed to operate. Taller chimneys allow pollutants to disperse with minimal impact on air quality. To prevent the spread of cross-border air pollution, the maximum height of the chimney (250 m) has been agreed between the countries.
Data on the annual emissions of local point sources and the data on used fuels can also be found here.
Päev 17 - Koostöö/Day 17 - Collaborative map
Autor: Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur
EST
Igal aastal jääb Peipsi järve triivima hulk nakkevõrkusid, seda nii jää ja tuulte tõttu, kui kahjuks ka püüdjate hoolimatusest, kes odavaid püügivahendeid ei vaevu püügi lõppedes järvest välja tooma.
Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need on ohuks nii veekogu elustikule kui ka veeliiklusele, lõhkudes paadimootoreid ja seades ohtu paadiga liiklevaid inimesi. Kaldale uhtunud püügivahendid ohustavad roostikus elavaid linde ja loomi. Seetõttu korraldab Keskkonnaamet alates 2006. aastast iga suve alguses Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid. Talgutest võtab osa kümneid inimesi, osalenud on nii Eesti president kui ka erinevad valdkonna ministrid. Tragimise käigus otsitakse ühel aastal läbi ca 350 km2 veeala (seega ainult 1/4 Eestipoolsest veealast), ning eemaldatakse sadu kummitusvõrke.
Tänane kaart valmis koostöös Keskkonnaameti, Kemiti ja Keskkonnaagentuuriga. Andmed Keskkonnaametist, idee ja kaardi ettevalmistus Kemiti poolt ja lõplik viimistlus Keskkonnaagentuurilt. Kaardil on kokkuvõte 2014-2024 aasta talgutest, mil järvest eemaldati 7499 nakkevõrku. Kui need omavahel otstest ühendada, siis saaksime 525 km pikkuse võrgujada. Enamvähem nii pikk on Peipsi järve ümbermõõt või linnulennult teekond Tallinnast Vilniusesse.
ENG
Every year, a number of fishnets are left drifting in Lake Peipsi, both because of the ice and the winds, and unfortunately also because of the carelessness of the fishermen who don't bother to get the cheap fishing gear out of the lake after the season is over.
The removal of old drifting nets is necessary because they pose a threat to both aquatic biota and water traffic, breaking boat engines and putting people on boats at risk. Fishing gear washed ashore poses a threat to birds and animals living in reed beds. Therefore, since 2006, the Environmental Board has been organising cleaning of Peipsi at the beginning of every summer. Dozens of people will take part in the events, even the President of Estonia as well as various ministers in the field have participated. In the course of cleaning, about 350 km2 of water area is searched in one year (that is, only 1/4 of the water area on the Estonian side) and hundreds of ghost nets are removed.
Today's map was created in cooperation with the Environmental Board, Kemit and the Environment Agency. The map summarises the 2014-2024 year, when 7499 gillnets were removed from the lake. If we connect them to each other from the ends, we would get a 525 km long fishing net which is the circumference of Lake Peipsi or the journey from Tallinn to Vilnius.
Päev 16 - Horopleet/Day 16 - Choropleth
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Tänasel kaardil on metsapõlengute esinemine Eestis vahemikus 2016-2023. Kaart iseloomustab tulekahjude esinemist, mitte aga ulatust. Kokku on 8 aasta jooksul registreeritud tulekahjusid 619. Põlengurohkeim oli aasta 2018, kui põlengud ulatusid 338 hektarile.
Üle poolte juhtudest jääb põlengu põhjus teadmata. Tuvastatavatel juhtudel on tulekahjude põhjustajateks olnud metsa külastajad, põllu- või metsamajandusega seotud tööd, ning vahel ka looduslikud põhjused või ka kuritahtlik süütamine.
ENG
Today's map shows the occurrence of Estonian forest fires in 2016-2023. The map merely characterizes the occurrence of fires, not the scale. A total of 619 fires have been recorded in 8 years, the most abundant being 2018, when the fires amounted to 338 hectares.
In more than half of the cases, the cause of the fire remains unknown, in identifiable cases the causes of the fires have been forest visitors, activities related to agricultural, logging and forest operations, and sometimes natural causes or even malicious arson.
Päev 15 - Minu andmed/Day 15 - My data
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Eelmisel aastal palusime meie jälgijatel kaardile märkida enda lemmikkohad Eestis ning jagame nüüd tulemusi ka teiega!
Kokku kogunes Eesti kaardile 181 lemmikkohta, mis küll kõik asuvad looduses, kuid igal lisatud punktil on eriline tähendus või seos just selle asukohaga. Populaarseimaks lemmikkohaks osutus Muhu saar, kuhu kogunes 34 punkti!
Põhjuseid, miks just see koht meeldib, oli erinevaid ning igaüks omamoodi eriline, kuid kaardile saime mahutada vaid mõned üksikud nendest. Mitmed kirjeldasid paika, kui looduskaunis koht, kus valdab rahu ja vaikus ning kuhu põgeneda linnakärast. Olgu see looduskaunis koht siis mere ääres, rabas või metsas. Mõni tõi välja enda lapsepõlve suvituskohad, kodupaiga või inimesed, kes muudavad just selle asukoha omapäraseks.
Aitäh, et jagasite meiega enda erilisi paiku!
ENG
Last year, we asked our followers to mark their favorite places in Estonian nature on a map, and now we're excited to share the results with you! Altogether, 181 favorite spots were marked across Estonia. While all the points are set in nature, each one holds a unique meaning or connection to the person who added it. The most popular favorite place turned out to be Muhu Island, with 34 points!
The reasons why people chose these spots varied, each special in its own way. Many described their location as a beautiful, peaceful place to escape the hustle and bustle of the city, whether by the sea, in a bog, or deep in the woods. Some pointed to childhood summer spots, hometowns, or the people that make these places truly unique.
Thank you for sharing your special places with us!
Päev 14 - Maailmakaart/Day 14 - World map
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Linde rõngastatakse, et saada teada nende rändeteed ja sagedamini kasutatavad peatuskohad ning talvitusalad.
Kaardil on värviliselt esile toodud maailma riigid, kust on tulnud infot Eestis märgistatud lindude taasleidude kohta – kokku 87 riiki, kus on Eestis rõngastatud linde vaadeldud.
Rõngastuste kohta vaata lähemalt Keskkonnaportaali rõngastusstatistika töölaualt.
ENG
Bird ringing is important when it comes to learning about their migration routes, frequently used stopover sites, and wintering grounds.
On the map, the countries of the world from which information has been received about birds marked in Estonia are highlighted in color – in total, there are 87 countries where birds ringed in Estonia have been sighted.
For more details on ringing statistics, see the Environment Portal's interactive dashboard for ringing statistics.
Päev 13 - Uus tööriist/Day 13 - New tool
Autor: Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus
EST
2024. aasta puu on harilik tamm. Tänasel kaardil on Eestis üksikobjektidena kaitse all olevad tammed, mida Eesti looduse infosüsteemi andmebaasis on 192, sh üksikud puud, puuderühmad ja salud.
Kaardi koostamiseks sai kasutatud tarkvara deck.gl. See on väga võimekas vahend veebikaartide koostamiseks, kuid kuna kaardi koostaja tegi sellega tutvust esimest korda, siis kulus muljetavaldav aeg, et ka kõige lihtsam kaardipilt ette võluda ja end erinevatest veateadetest läbi närida.
ENG
The Tree of the Year for 2024 in Estonia is the common oak (Quercus robur). The map shown today displays Estonia's oaks protectes as individuaal natural obejcts, of which there are 192 in the Estonian Nature Information System database (including individual trees, tree groups, and groves).
The map was created using the software deck.gl. It is a very powerful tool for creating web maps, but since the map creator was using it for the first time, a significant amount of time was spent just to create even the simplest map view and to navigate through various error messages.
Päev 12 - Aeg ja ruum/Day 12 - Time and space
Autor: Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus
EST
Valglinnastumine. EEA (European Environment Agency) defineerib valglinnastumist kui suurte linnaliste alade väikese asustustihedusega laienemist peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt. Antud kaardil on kinnisvaraarendus mis oma väikeste kruntide ja suurte elamutega meenutab visuaalselt arvutimängu. Selles arenduses pole mäng veel läbi, sest kahel krundil veel maju pole.
ENG
Urbanization. The European Environment Agency (EEA) defines urban sprawl as the expansion of large urban areas with low population density, mainly at the expense of surrounding agricultural land. This map shows a real estate development that visually resembles a computer game with its small lots and large residential buildings. The game is not over in this development as there are no houses on the two lots yet.
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Arktika on põhjapoolust ümbritsev polaarpiirkond, mille looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. Põhjapolaarjooneks loetakse ka polaarjoont laiuskraadiga 66,5° N, millest põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon läbib järgmiste riikide territooriumi: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, USA, Kanada, Gröönimaa (Taani), Islandi kooseisu kuuluv Grimsey saar.
Need riigid kuuluvad ka Arktika nõukogusse, mis tegeleb Arktika piirkonna riikide ja põlisrahvaste probleemidega. Nn vaatlejariike on 12, mille hulka on kõige põhjapoolsema mitte-arktika riigina kandideerinud ka Eesti, kuid seni pole see õnnestunud.
ENG
The Arctic is a polar region surrounding the North Pole, often defined by the isotherm where the average air temperature in July is 10 °C. Another way to define the polar circle is by the Arctic Circle, located at 66.5° N latitude, north of which polar day and polar night occur. The Arctic Circle crosses the territories of Norway, Sweden, Finland, Russia, the USA, Canada, Greenland (Denmark), and Iceland’s Grimsey Island.
These countries are also members of the Arctic Council, which addresses issues concerning the Arctic nations and Indigenous peoples. There are 12 so called observer countries, among which Estonia, as the northernmost non-Arctic country, has applied for observer status, although we have not yet succeeded.
Päev 10 - Pliiats ja paber/Day 10 - Pen and paper
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Tänase päeva ülesandeks oli kasutada pliiatsit ja paberit ja joonistada käsitsi kaart. Kaardilt saab aimu, millises naabruskonnas asub Keskkonnaagentuuri peamaja Tallinnas, Kristiine linnaosas.
ENG
The task for today was to use pencil and paper to hand-draw a map. The map gives an idea of the neighborhood where the main office of the Estonian Environment Agency is located in Tallinn, Kristiine district.
Päev 9 - Ainult AI/Day 9 - Only AI
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Tänane kaart on genereeritud 100% ChatGPT 4o mini poolt, mis sai ülesandeks taasluua selle aasta väljakutse teise päeva vooluveekogude ja kopra pesakondade kaart. Sisendiks olid samad andmed algsel kaardil – kopra pesakondade punktid, vooluveekogude jooned ja Eesti polügoon.
AI töötles edukalt jooni ja punkte, Eesti kujutisega aga kippus jonnima, mistõttu seda kaardile ei kuvanud. Tekstide paigutuse ja fondivalikuga oli samuti tujukas.
ENG
Today's map is generated purely by ChatGPT 4o mini. The task was to recreate the map of watercourses and beaver colonies from the second day of this year's challenge. The input was the same data as on the original map – the points of beaver colonies, the lines of watercourses and the Estonian polygon.
The AI processed the lines and points successfully, but it tended to fuss with the image of Estonia, which is why it is not displayed on the map. The layout of the texts and the choice of font was also treated with mood.
Päev 8 - Andmestik: HDX/Day 8 - Data:HDX
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Tänasel animeeritud kaardil on kujutatud üleujutuse prognoositavat ulatust maksimaalse veetaseme tõusu puhul 10, 50, 100 ja 1 000 aasta jooksul Pärnu rannikul. Taustaks on kasutatud Humanitarian Data Exchange (HDX) andmestikust 2023. aasta Kontur rahvastiku tiheduskaarti.
Ainuüksi Pärnu linnas oleks halvima stsenaariumi korral riskipiirkonnas mõjutatud üle 9 000 elaniku ja üle 5 900 hoone, sh haridusasutuste, kiirabibaasi ning haigla tegevused.
Info kogu Eesti üleujutusohuga alade ja riskipiirkondade kaartide, riskide hindamise ning nende maandamise kohta leiad Kliimaministeeriumi kodulehelt.
ENG
Today's animation shows the predicted extent of the flood in case of maximum water level rise in 10, 50, 100 and 1000 years on the coast of Pärnu. As a background we have used the year 2023 Kontur population density map from the Humanitarian Data Exchange database.
In the city of Pärnu alone, in the worst case scenario, more than 9 000 residents and more than 5 900 buildings, including the activities of educational institutions, an ambulance base and a hospital, would be affected in the risk area.
You can find information including maps of all Estonian flood-prone areas and risk areas, risk assessment and their mitigation on the website of the Ministry of Climate.
Päev 7 - Vanamoodne/Day 7 - Vintage style
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
See käsitsi joonistatud kaart aastast 1983 ei näita vaid meteoroloogiajaama asukohta, vaid peegeldab ka kaardi joonistaja kunstiannet ja pühendumust. Kaart pärineb jaama tehnilisest toimikust, milles kirjeldatakse jaama tööprotsesse ning muuhulgas ka asukohta.
ENG
This hand-drawn map from 1983 not only shows the location of the meteorological station but also reflects the artistic talent and dedication of the map’s creator. The map is part of the station’s technical materials, which describe the station’s operational processes and, among other things, its location.
Päev 6 - Raster/Day 6 - Raster
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide toimimisel tekkivad inimkonna heaolu ning elukeskkonna säilimist toetavad hüved, näiteks toidu ja veega varustatus, kehaline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jm. Tänane kaart presenteerib nelja peamise maismaaökosüsteemi – metsade, niidukoosluste, soode ja põllumajandusmaade ökoloogilist seisundit.
Tutvu ka teiste ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaartidega ELME projekti kaardiloos.
ENG
Ecosystem services, or nature’s benefits, are the advantages we gain from functioning ecosystems. These include things like food and water supply, physical and mental health, cultural identity, and other aspects that support human well-being and environmental sustainability. Today's map presents the ecological condition of four Estonian main terrestrial ecosystems – forests, grasslands, wetlands, and agricultural lands.
Explore maps of other Estonian ecosystems' extent, condition, and benefits in project ELME story map.
Päev 5 - Teekond/Day 5 - Journey
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Kõik Eesti jõed suubuvad Läänemerre. Vahel viib teekond jõevee otse merre, vahel on ring natuke pikem. Selliselt mõjutab inimtegevus jõgede valglatel alati otseselt või kaudselt Läänemere õrna ökosüsteemi.
Uuri lisa Läänemere koormuste kohta Keskkonnaportaalist.
ENG
All Estonian rivers flow into the Baltic Sea. Sometimes the journey of the river water is straight to the sea, sometimes it takes a longer path. Thus, human activities in river basins always directly or remotely affect the delicate ecosystem of the Baltic Sea.
Find out more about Baltic Sea loads in the environmental portal.
Päev 4- Kuusnurgad/Day 4 - Hexagons
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Allikad on põhjavee loomulikud väljavoolud, mis pakuvad üht puhtaimat magevett. Ammustest aegadest on allikad olnud olulised veeandjad ja kultusepaigad – legendid räägivad allikavee tervendavast mõjust ning lood allikate väärtusest sõja- või põuaaegse elupäästjana ulatuvad tuhandete aastate taha.
Kui palju Eestis allikaid on, me täpselt ei tea ning nende kaardistamine on pidev töö. Allikad mitmete andmekogude osad – veekogud, pärandkultuuri objektid, allikalised vääriselupaigad, looduskaitse- ja muinsuskaitsealused allikad, looduslikud pühapaigad jm. Allikate kaardistamises on oluline roll ka vabatahtlike panusel.
Tänase tiheduskaardi oleme koostanud tuginedes Eesti looduse infosüsteemi, Eesti topograafia andmekogu ja allikad.info vabatahtlike seire raames kogutud infole – kokku 2 838 allikat!
ENG
Springs are natural outflows of groundwater, and through them we get some of the purest freshwater. Since ancient times, springs have been important water providers and places of worship – legends tell about the healing effect of spring water and numerous stories about the value of springs as life savers in times of war or drought go back thousands of years.
We do not know the exact number of springs in Estonia and mapping of springs is a continuous work. Today, springs are parts of several datasets – water bodies, objects of heritage culture, key habitats with springs, springs under nature and/or heritage protection, sacred natural sites etc. Volunteer monitoring also plays an important role in collecting data.
Today's density map has been prepared based on the information collected from the Estonian nature information system, the Estonian topography database and allikad.info volunteer monitoring project, a total of 2 838 springs!
Päev 3 - Polügoonid/Day 3 - Polygons
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Legoklotsidest kaardil on kujutatud pakendijäätmete teke omavalitsuses 2022. aastal, mil Eestis tekkis pakendijäätmeid 145 kilogrammi elaniku kohta ehk kokku 193 170 tonni aastas. Võrreldes aastaga 2021 on see 6 418 tonni vähem. Aasta-aastalt on pakendijäätmete kogus langema hakanud. Kõige enam on langenud plastpakendite osakaal. Langust on mõjutanud näiteks õhukesed plastkandekotid, mis varasemalt olid tasuta kättesaadavad, kuid seoses nende tasuliseks muutmisega eelistatakse pakendivabalt ostlemist või juba varasemalt soetatud kottide korduskasutust.
Tekkinud ja ringlussevõetud pakendijäätmete koguste kohta aastate lõikes saad juurde uurida Keskkonnaportaali interaktiivselt töölaualt.
ENG
The map made of Lego blocks shows the generation of packaging waste in the municipality in 2022, when 145 kilograms of packaging waste was generated per inhabitant in Estonia, or a total of 193,170 tons. Compared to 2021, it is 6,418 tons less. Year after year, the amount of packaging waste has started to decrease. The share of plastic packaging has fallen the most. The decline has been influenced, for example, by thin plastic bags, which were previously available free of charge, but after becoming paid, packaging-free shopping or the reuse of previously purchased bags is preferred.
You can find out more about the amount of generated and recycled packaging waste by year on the environmental portal interactive dashboard.
Päev 2 - Jooned/Day 2 - Lines
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Kobras on töökas tegelane, kes puid langetab ning veekogudele roigastest ja okstest tamme ehitab, mõjutades muu hulgas oluliselt ka vooluveekogude dünaamikat.
Kobraste leviku ja arvukuse täpsemaks hindamiseks tehakse riikliku seire raames iga kolme aasta tagant sügis-talvel kopra pesakondade loendust, milles tulevad Keskkonnaagentuurile appi jahimehed, kes kopra kodupiirkonna vaatlusi esitavad.
2024. on taas koprapesakondade loendusaasta. Kuniks ootame viimaseid tulemusi panime kaardile aga eelmise, 2021. aasta loendusperioodi pesakondade vaatlused.
ENG
Beavers are a hard-working animals who take down trees and build dams out of twigs and branches on watercourses, significantly influencing the dynamics of watercourses among other things.
In order to more accurately assess the distribution and number of beavers as part of the national monitoring, a population count of beaver litters is carried out every three years in autumn to winter, in which hunters come to the help of the Environmental Agency and submit observations of the beaver's home range.
2024 is again the year of counting beaver litters. While we wait for the latest results, we have the observations of litters from the previous population count period, 2021, on the map for you.
Päev 1 - Punktid/Day 1 - Points
Autor: Keskkonnaagentuur
EST
Rändrahnud on suured kivid, mis liikusid oma algsest asukohast mujale jääaja liustike mõjul. Kui jää sulas, jäid need kivid maha ning tänapäeval on need osa meie loodusmaastikust, pakkudes aimu mineviku kliimast ja geoloogilistest protsessidest.
Kaardil on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud rändrahnud ja kivikülvid ürglooduse raamatu, pärandkultuuri objektide ja looduskaitse alla arvatud objektide andmestikest.
Leia enda kodule lähimad rändrahnud Keskkonnaportaali kaardilt lülitades sisse looduse kaitse sektsioonis kihid pärandkultuur, üksikobjektid ja ürgloodus.
ENG
The map depicts the boulders and fileds of bolders in the Estonian Nature Information System that gathers the data from the Estonian book of primeval nature in addition to bolders that are objects of cultural heritage and/or under nature protection.
Erratic boulders are large rocks that were transported from their original location by glaciers during the Ice Age. When the ice melted, these rocks were left behind, and today they are part of our natural landscape, offering insights into past climate and geological processes.
Eelmiste aastate kaardi väljakutsed
30 päeva kaardi väljakutse 2023
Vaata põnevaid kaarte, mis loodi 2023. aasta väljakutse raames
30 päeva kaardi väljakutse 2022
Vaata põnevaid kaarte, mis loodi 2022. aasta väljakutse raames