Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine
Taastekava raames tuuleenergia arendamiseks sobivate täiendavate alade kaardistamise lõpp-aruanne.
Taastekava raames tuuleenergia arendamiseks sobivate täiendavate alade kaardistamise lõpp-aruanne.
Lõpparuanne käsitleb Eesti Maaülikooli saadud tulemusi SMI arendus- ja konsultatsiooniprojekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 17.06.2022 kuni 31.12.2023.
Keskkonnaagentuuri koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Lõpparuanne käsitleb TÜ MSI projektimeeskonna saadud tulemusi SMI arendusprojekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 24.07.2023 - 31.05.2024.
30 päeva kaardi väljakutse (#30DayMapChallenge) jõudis ka Keskkonnaportaali. Soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi ellu kutsutud uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ja toimub igal aastal novembris. 2022. aastal Keskkonnaportaalis ilmunud kaardid valmisid Keskkonnaagentuuri kaardientusiastide käe all.
2007. aastal ilmunud bibliograafia annab ülevaate Eesti ühe tuntuima geofüüsiku professor Heino Toominga töödest. Mahukas, enam kui 600 kirjega ülevaade sisaldab nii H. Toominga kirjutatud raamatuid, toimetatud kogumikke, teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid kui ka käsikirju.
Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“.
Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
Käesoleva töö eesmärgiks oli teha aasta jooksul olulisemate Pärnu lahe rannikuveekogumi ja Pärnu jõe Pärnu_3 vooluveekogumi seisundit iseloomustavate indikaatornäitajate seire sarnaselt riiklikule progammile ning võrrelda nii saadud keskkonnaseisundi hinnangut riikliku seire andmetega ning hinnata seisundit halvendavate ainete päritolu või näitajate kesiste väärtuste põhjusi.