Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.
Mõne viimase aasta jooksul on Muuga ja Maardu piirkonnas pidevalt kasvanud kaebuste arv halva õhukvaliteedi, täpsemalt ebameeldiva lõhna üle.
Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.
Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.
Ülemaailmselt on õhusaaste vältimiseks ja kontrollimiseks välja töötatud erinevaid programme, konventsioone ning õigusakte, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara.
Kuna ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viise, ongi käesolev töö suunatud jäätmete põletamisvõimaluste väljaselgitamisele Eestis.
Euroopa Liidus jõustus 1996 aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal luuakse raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.
1997. aastal kiideti Riigikogus heaks Eesti keskkonnastrateegia, mis seab eesmärgiks jäätmete taaskasutamise suurendamise, jäätmete käitlemise vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisenõuetele.