Liigu edasi põhisisu juurde

Seoses EMHI vaatlusvõrgu reorganiseerimine ja automaatjaamade kasutuselevõtmisega muutus vaatlusandmete edastamise reþiim ja kasvas edastatava info maht. Et olemasolevad andmebaasid ei olnud kohaldatavad reaalajas laekuvate andmete kogumiseks, oligi esimeseks ülesandeks automaatjaamadest laekuva info operatiivne ja täisautomaatne vastuvõtmine uude andmebaasi. See ülesanne on praeguseks täielikult realiseeritud ning kõik automaatjaamade edastatud andmed on kümmekond minutit peale vaatlust ka CLIDATA-s nähtavad.

Lisaks äsjalaekunud andmetele peab kaasaegne infosüsteem tagama ligipääsu ka kõigile varasematele andmetele. Selleks tuleb kogu andmestik erinevatest vanadest baasidest koondada CLIDATA-sse. Ehkki andmete ülekandmisega on tegeldud intensiivselt, kulub töö lõpuleviimiseks nende suure mahu ja andmestruktuuride paljususe tõttu veel aega.

Täielikult on CLIDATA-le üle viidud seni digitaliseerimata andmete sisestamine. Lisaks andmeridade pikendamisele (vanad jaamaandmed) on alustatud ka andmeväljade tihendamist (meteopostide andmed) – esmalt sademete kui ruumiliselt kõige suurema varieeruvusega parameetri osas. Edasi kandub töö põhirõhk andmete kogumisprotsesside käivitamiselt nende paremale sisulisele kasutamisele. Et CLIDATA-s on ühtviisi kättesaadavad nii hetk tagasi laekunud kui ka nt. 50 aasta tagused andmed, annab see varasemast hoopis avaramad ja efektiivsemad võimalused nende analüüsiks. Ülevaatetabelite koostamise ja nendel baseeruva andmeanalüüsi võimsaks vahendiks on Oracle Discoverer, mille abil väljatöötatud tabelite täitmine uute andmetega on enamasti vaid mõnekümne sekundi kuni mõne minuti töö. Samas ei tohi alahinnata tabelite ja vormide ettevalmistamiseks kuluvat aega, eriti esialgu kui vastav kogemustepagas on veel väike.

CLIDATA-s toimub rida automaatseid standardprotsesse – näiteks keskmiste arvutamine, ekstreemumite leidmine, tuletatud elementide arvutamine mõõdetud elementidest, andmeinventuur jmt.

Lisaks automaatprotsessidele saab kasutada veel mitmete erimoodulite abi – näiteks arvutada mittestandardsete perioodide ekstreemumeid, leida eritingimustele vastavate päevade arvu, koostada tuuleroose jmt. Erimoodulid ei tööta automaatselt, vaid käivitatakse kasutaja poolt vastavalt etteantud parameetritele ja tingimustele.

Infoväljastus CLIDATA-st on võimalik mitmel kujul – tabelite, graafikute, andmefailidena ja seda ka täisautomaatselt (s.o. eelnevalt defineeritud päringuna andmebaasist etteantud ajakava alusel). See on vähendanud ajakulu ja töömahtu info edastamiseks meie püsitarbijatele.

Järgmiseks oluliseks sammuks peaks kujunema andmete kontrollimise ja parandamise automatiseerituse taseme tõstmine. Et varemkasutatud kontrollalgoritme ei ole võimalik üksühele uude süsteemi üle tõsta, nõuab algoritmide kohandamine põhjalikku analüüsi ja tõenäoliselt ka nii mõnedegi uute algoritmide kasutuselevõtmist. Samuti on vaja lahendada admebaasi kaardirakenduse käivitamisega seotud probleemid.

Oluline roll toimiva infosüsteemi rajamisel on olnud ja saab ka edaspidi olema instituudi erinevate osakondade koostööl. Juba praegu on rohkemal või vähemal määral CLIDATA andmebaasiga tööga seotud enamik EMHI osakondi. Tehnika osakond vastutab automaatjaamade adekvaatse töö eest; IT osakond tagab andmete kiire liikumise; Andmekogude osakonnas toimub andmete kogumine, säilitamine ja andmebaasi administreerimine; Ilmavaatluste osakond kontrollib ja analüüsib kogutud andmeid ning läbi Klienditeeninduse osakonna jõuavad need lõpuks ka tarbijateni. Seega on uue andmebaasi kasutuselevõtmine viinud meid kõiki sammu võrra edasi teel tõeliselt kaasaegse ilmainfosüsteemi loomisel EMHI-s.

 

Kai Loitjärv, Riina Pärg
EMHI

Avaldatud: 24.01.2022  /  Uuendatud: 11.04.2023