Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.

Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.

Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.

Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.

Kaardikataloogis tutvustatavad ja allalaetavad kaardikihid on valminud 2020. a ELME projekti raames üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise tööna.

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.

Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.