Publikatsioonid
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2013 kuni 01.10.2014 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Saadud informatsioon koondati tabelisse (Lisad 1.4 ja 1.5). Informatsiooni kogumiseks kasutati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetuste andmebaasi, Põllumajandusregistrite Keskuse (PRIA) toetuste andmebaasi, Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) ning kohalike omavalitsuste (KOV) küsitlust.
Kokkuvõtteks
- Põllumajanduslik hajukoormus on olulisemaks probleemiks Läänemerele ja seisuveekogudele, vähem vooluveekogudele.
- Põllumajandusliku hajukoormuse tõttu mittevastavate jõgede ja järvede puhul on vaja rakendada kohtmeetmeid.
- Tuleb ära kasutada käimasolevaid maakonnaplaneeringute menetlusi vajalike meetmete integreerimiseks. Maakonnaplaneeringust lähtuvad hiljem üldplaneeringud.
- Pole selge, kas olemasolevatest seadusnõuetest piisab veekeskkonna hea seisundi saavutamiseks, kuid esialgu tasub rakendada kohtmeetmeid ning hoiduda täiendavate meetmete seadustamisest.
- Tulevikus võib kaaluda toitainebilanssi seadustamist.
- PRIA ühtse pindalatoetuse kvalifitseerimisnõudeks tuleb seada täieulatuslik vastavus seadusnõuetele.
- Keskkonnasõbralikku majandamise toetuse iseenesest mõistetavaks eelduseks peab olema seaduskuulekus, täiendava tingimusena võiks kaaluda toitainebilanssi koostamist ja pikemaajalist järgimist keskkonnajuhtimissüsteemi osana.
- Võib väita, et kõrgema riskiga on põllumajanduslikud tootjad suurusega 50 399 LÜ ja üle 900 LÜ.
- Keskkonnajärelevalve suurimaks probleemiks on ressursipuudus (raha, inimesed).
- Keskkonnajärelevalve ressursi optimaalseks kasutamiseks on vaja võimalikult palju põllumajandusinfot (laotusplaanid, mineraalväetiste register jm) muuta elektrooniliseks ja koguda ühte andmebaasi, kus info korrektsust ja esmast analüüsi teostab masin. Inimesel jääb rohkem aega sisuliseks kontrolliks.