2025. aasta kerkis Eestis teatavasti soojuselt kolmandale kohale ja see kajastus ka veekogude hüdroloogilistes näitajates. Aasta algas erakordselt sooja ja sajuse jaanuariga - mitmes idapoolsemas hüdrojaamas mõõdeti uued maksimaalse veetaseme kuurekordid ja paljudes piirkondades esines üleujutusi (näiteks Surjus). Heitlikud ilmaolud jätkusid ka veebruaris, mil niigi kõrge veetasemega jõgedes tõi ilma jahenemine kaasa lobjakaummistusi. Ootuspäraselt algas ka 2024/2025. aasta jääperiood jõgedel märkimisväärselt hiljem ja lõppes oluliselt varem kui varasematel võrdlusperioodidel. Lühike ja suhteliselt veevaene kevadise suurvee periood algas veebruari keskpaigas ja lõppes juba 8. märtsil. Keskkonnaagentuuri Surju piirkonna üleujutusriskide analüüsi kohaselt suureneb Eestis kliimamuutuste mõjul just talvistest tulvadest tingitud üleujutuste oht, mistõttu 2025. aastal kogetud olud tulevikus tõenäoliselt sagenevad.
Ka 2025. aasta väga sajused suvekuud kergitasid jälle veetasemeid ja paljudes piirkondades esinesid juunis–juulis kõrgeimad veetasemed viimase 10–15 aasta jooksul. Aasta lõpuks olid Peipsi ja Võrtsjärv püsinud seitse kuud järjest üle pikaajalise keskmise taseme – nii pikk üle normi periood esines viimati 2017.–2018. aastal.
Nagu tavapäradelt, annab aastaraamat muu hulgas ülevaate ka seirevõrgu hetkeseisust, jääoludest, äravoolu näitajatest, Eesti jõgede ja järvede veeoludest, märkimisväärsetest sündmustest ja mullu püstitatud uutest hüdroloogilistest rekorditest. Lähemalt saab lugeda ka teavitustööst üleujutuste osas, rahvusvahelistest koostööst ja siseveekogude batümeetriast.
Kaardiloo suures aknas kuvamiseks, jagamiseks jm toiminguteks vaata kaardilugu SIIN.
Teisi hüdroloogilisi aastaraamatuid saab vaadata SIIT.
Seiretulemuste videolugudega saad tutvuda SIIN.
Märksõnad: hüdromeetriajaam, vooluhulk, rasvjää, jääummistus, pinnaveevaru, EstModel, veetemperatuur, vesikond, veerežiim, hüdrograafiline, jäävall, EFAS prognoos, Euroopa Üleujutuste Häiresüsteem, jääkaart, kaardikiht ilmaäpis ILM+, tõenäosusstsenaarium, kliimaatlas, CHINB töörühm, Läti, NHC Põhjamaade hüdroloogiakonverents, riskipiirkonnad, Päästeliit, UNESCO IHP, Intergovernmental Hydrological Programme, AdaptEST, LIFE SIP WetEST, veemajanduskava