Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.

Uuringuobjektidena käsitletakse kaevandustes/karjäärides ja rikastustehasaste läheduses asuvaid suletud, sealhulgas peremeheta jäätmehoidlaid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ võeti vastu vältimaks või vähendamaks pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uuringute ja analüüside põhjal välja selgitada üksikasjalikud keskkonnaohud.

Sortimisuuringu eesmärk oli erinevates Eesti piirkondades tekkivate segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise analüüsimine.

Jäätmete ringlussevõtu kõrval on jäätmehierarhias madalam taaskasutustegevus jäätmete taaskasutamine läbi energiakasutuse.

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda koostatud eelnõu rakendamise esmane mõjude hinnang.

Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kasutuselt kõrvaldatud, põletamisele suunatavate liiprite halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus, hindamaks põletamisprotsessis tekkivat halogeenitud orgaaniliste ühendite emissiooni.

Antud töös kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuringu andmeid raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisalduse kohta töötlemata puidus.

Seega liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema pidevalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskmetallid puuduvad.