Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti mõjutavad tegevused ning kirjeldati meetmed nendele veehaarete toitealadele, kus on tõendatud nitraatide sisalduse kasvu suundumused.
Pandivere kõrgustiku ja Adavere-Põltsamaa piirkonna geoloogiline ehitus ja reljeefsus tingivad selle, et maapinnalt lähtuv reostus jõuab kiiresti pinna- ja põhjavette. Nendes piirkondades esinevad viljakad mullad ning suured põllumassiivid, mille läheduses paiknevates puurkaevudes on ajalooliselt olnud probleemiks joogiveele kehtestatud piirväärtusi ületavad nitraatide ja taimekaitsevahendite kontsentratsioonid ja nende kasvusuundumused.
Soovitused edasisteks tegevusteks:
- suundumus on põhjavee seisundi halvaks muutumisele, mille ennetamiseks tuleks kasutusele võtta täiendavaid piiranguid
- lämmastiku kasutamise piirangud tuleb rakendada suurel pindalal, soovitatavalt kogu NTA-l.
- tuleks kaaluda põllumajanduslike tegevuste piirangute rakendamist kogu NTA-l
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed