Eesmärk
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Võerdla pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile. Uuringu käigus tuli selgitada, millised meetmed on sobilikud Võerdla pinnaveekogumi veerežiimi ja hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja tegevusplaan veekogumi tervendamiseks ja elupaikade taastamiseks. Pakutavad meetmed pidid olema sobilikud konkreetse veekogumi jaoks ilma täiendavate uuringuteta.
Veekogumi seisund on püsinud ebasoodne. Veekogumite seisundi vahehinnangutes3 on ökoloogiline seisund hinnatud aastail 2010–2013 halvaks (2009. aasta seireandmete alusel) ning aastail 2014–2024 kesiseks (2014. aasta seireandmete alusel). Veekogumit on varasemalt seiratud kokku kolmel korral: operatiivseire 2009. aastal, hüdrokeemiline seire ja hüdrobioloogiline seire 2014. aastal.
Võerdla peakraavis viidi 2024. aasta jooksul läbi hüdrobioloogiline, hüdromorfoloogiline ning vee füüsikalis-keemiline seire veekogumi ökoloogilise seisundi määramiseks.
Hüdrobioloogilise seire aruanne on toodud käesoleva aruande lisas 1 ning hüdromorfoliigilise seire aruanded on toodud aruande lisas 2. Seireandmete tabelid on lisas 3.
Kokkuvõte
- 2024. a uuringute tulemusena saab järeldada, et hüdrobioloogilise seire kasutamine Võerdla pkr seisundi hindamisel pole põhjendatud.
- Võerdla pkr kvaliteedikomponent „Vooluveekogumi sängi morfoloogia, füüsiline kvaliteet ja kaldaala seisund hinnata väga heaks.
- hinnati kvaliteedikomponent Vooluveekogumi hüdroloogiline režiim heaks.
- Hüdromorfoloogilise seisundi koondhinnang ilma kopra mõjudeta vastab kvaliteeditasemele kesine
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed