Töö eesmärgiks oli välja tuua Ahtama jõe kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust. Lisaks oli eesmärgiks välja selgitada, millised meetmed on sobilikud Ahtama jõe seisundi, sh hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja veekogu tervendamise tegevusplaan.
Ahtama jõgi on hinnatud tugevasti muudetud vooluveekogumiks (TMV) ning tüüpi 1Bheledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik.
Ahtama jõe koondseisund on kesine selgrootute, kalastiku ja füüsikalis-keemiliste näitajate lõikes. Viimase osas on mittevastavad üldlämmastiku näitajad. Kogumi kesise seisundi ühe põhjusena on seirearuannetes välja toodud jõel läbi viidud maaparandustööd, mille käigus on jõge õgvendatud. Lisaks ka jõe väike vooluhulk, allikatoitelisuse vähenemine, koprapaisud ja hindamissüsteemi puudulikkus. Kehtivate keskkonnaeesmärkide saavutamist takistavad jõe õgvendatus, kuulumine nn korras hoitavate ühiseesvoolude hulka ja suvine veevaegus. Kogumi hüdormorfoloogilisele seisundile, aga ka veekvaliteedile avaldab eelkõige mõju selle kasutamine ja hooldus maaparanduseesvooluna. Ahtama jõe regulaarne veevaegus võib tuleneda ulatuslikest kogu valgala hõlmanud melioratsioonitöödest. Keskkonnaseirel on märgitud allikate esinemist kesise keskkonnaseisundi ühe põhjusena.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed