Muutused Eesti välisõhu kvaliteedis aastatel 2010-2020
Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.
Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.
Sellelt lehelt leiad infot keskkonnakaitseluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Järgnevalt toodud visualiseeritud töölaudade abil on võimalik heitkoguste andmeid otsida mitmete parameetrite järgi (aasta, maakond, kohalik omavalitsus, käitaja, tegevus, kasutatud kütus).
Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.
Saasteainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas saasteainete sisalduste aegridades esineb süstemaatilisi muutusi, mis viitavad suundumusele.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada võimalikud meetmed Haapsalu lahe rannikuveekogumi mittehea seisundi parandamiseks või nende puudumisel alternatiivsete lahenduste osas.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Suuremõisa jõe mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida nimetatud veekogumite koormusallikate mõju seisundile.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Kurna oja (VEE1093100) mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida veekogumi koormusallikate mõju seisundile. Analüüsimisel tuli hinnata, kas veekogumit mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula ning Ähijärve järve valgalal olevad koormusallikad, töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis nende pinnaveekogumite hea seisundi (vt lisa 1). Juhul, kui koormusallikate kaardistamise mõju vähendamise meetmete väljatöötamise käigus ilmneb, et...