Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Ahtama jõe kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.

Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada setete eemaldamise võimalike variantide analüüs, teostatavuse kulutõhususe hinnang ja tehnilise projekti koostamine Köstrijärve VEE2133700 (Köstrejärve) sisekoormuse vähendamiseks. Samuti tuli anda hinnang, kas suurtaimestiku eemaldamine on teaduslikult põhjendatud.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.